Urmas Viilma jõuluajast ja -kommertsist: rahu me teeme ise

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas "Prillitoosile" antud intervjuus, et tema vanemad polnud alguses sugugi vaimustunud, kui selgus, et poeg soovib minna kirikuõpetajaks õppima. Hiljem tunti selle üle aga juba uhkust. Lisaks tehti põhjalikult juttu ka jõuludest, mis on omal kombel kommertslikud olnud alati. Ka saja aasta eest vaadati jõululauale parimat ja tehti kingitusi, tänane maailm on teistmoodi - kingitused jõuluvanalt võib internetis tellida. Kõige selle ...

Urmas Viilma kohtus Moskvas patriarh Kirilliga

EELK peapiiskop Urmas Viilma kohtus reedel Moskvas Venemaa patriarh Kirilliga. Kirikujuhtide kohtumise Eesti delegatsiooni koosseisu kuulisid Viilmale lisaks diasporaa piirkonna piiskop Tiit Salumäe ja Eesti suursaadik Venemaal Margus Laidre. Kirikute juhid arutasid eestlaste ja eesti juurtega luterlaste vaimulikku teenimist, mille korraldamise võimaldamisel mängib õigeusukiriku moraalne toetus olulist rolli. Visiit on vastukülaskäik Moskva ja kogu Venemaa ...

Urmas Viilma intervjuu Eesti Päevalehele

* Keskmine eestlane on usuküsimustes erivajadustega. Tal jääb teadmistest puudu. * LGBT küsimustes peaks looma sildu, mitte kedagi eemale ajama. Ka homod on kirikusse teretulnud. * Kristlikud mungad-nunnad ei mahu rändekvooti ja õigeusukiriku pea on senini elamisloata. Peapiiskopi tööruumid on kui vabariigi keskmes, riigikogu ja Stenbocki maja vahel. Hiljuti olite ka Eesti Päevalehe mõjukate nimekirjas. Kuidas te mõjutate neid, kes ei usu jumalasse? Kes ei ...

Peapiiskop Viilma kohtub Moskvas patriarh Kirilliga

EELK peapiiskop Urmas Viilma abikaasaga ja piiskop Tiit Salumäe sõitsid kolmapäeval töövisiidile Moskvasse, et kohtuda Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirilli ning Venemaal elavate eestlaste kogukonna esindajatega. Eelseisev visiit on vastukülaskäik Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirilli 2013. aastal toimunud seni ainsale visiidile Tallinna. Ühtlasi on see kinnitus senistele headele suhetele Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu ...

Toomas Paul: inimene võib olla ainuke mõistusega olend universumis

Areng ei iseloomusta üksnes loodust, vaid ka loodusteadust. Sellest, mida sai koolis õpitud, ei ole enam suurt midagi alles. Näiteks mina õppisin vankumatut dogmat, et mateeria on igavene, et universumil ei ole algust ega otsa. Koperniku päevist peale on püütud vähendada ja ümber lükata planeedi Maa keskset rolli universumis ning käsitada seda ühe tavalise planeedina tavalise tähe juures, pidades inimest üheks juhusliku valiku saaduseks looduse suures ...

Elu maakoguduses: kirik peab püsima, jutlustada võib ka inglitele

Kuulduste kohaselt on Valgast mõnikümmend kilomeetrit eemal Hargla kirikus viimastel pühapäevadel peetud jutlusi inglitele. Huvitav, mitu neist välja peab jääma, kui üks ajakirjanik sisse tahab tulla? Alustuseks on üllatus. Valga praostkonna värske diakonikandidaat surgib suure võtmega lukuauku, mis avaldab mõningast vastupanu. Uks ei avane. Ta surgib veel ja piilub lukuaugust sisse. “Seal on keegi sees!” See on huvitav. Vähemalt kahel hiljutisel korral on Hargla ...

Saada kõigile kõigeks

esi_11

22. novembril toimus Tallinnas metodisti kirikus esimene kaplaneid ja hingehoidjaid ühendav konverents „Kutse ja kutsumus“. Korraldajaks oli Eesti Kaplanite Kutseühing (edaspidi EKKÜ) koostöös Eesti Kirikute Nõukogu ja usuteaduse instituudiga. Metodisti kiriku teoloogilise seminari avaratesse ruumidesse kogunenud kirikuhoonetest väljaspool teenivate vaimulike ehk kaplanite ja hingehoidjate seas oli tunda siirast rõõmu ja elevust: ehkki MTÜ Eesti Kap­lanite Kutseühing ...

Uus kirikuaasta annab võimaluse usus kasvada

Oleme astumas uude kirikuaastasse. Kirikuaasta erineb kalendriaastast selle poolest, et siin keskendutakse Kristuse ja kirikuelu seisukohalt olulisele. Julgen väita, et kui inimene käib ühe kirikuaasta jooksul igal pühapäeval kirikus, siis saab ta tuttavaks kõige olulisemate usuliste õpetustega. Kirikuaasta pole kujunenud ühekorraga, vaid siin on tegu pika protsessiga. Algkristlased tähistasid kindlalt ülestõusmispüha, mida võib pidada kirikuaasta keskmeks, ja sellele ...

Piibli tõlgendustest

EK karikatuur 2019-11-20 (3)

Viimasel ajal on teoloogid kirjutanud ja rääkinud meie mitmekesisest pühakirjast ja Piibli tõlgenduste muutumisest. Öelnud isegi seda, et kõik inimesed, olenemata veendumusest, peavad pühakirja tõlgendama. Tõlgendusi on tõepoolest palju, aga kas kõik tõlgendused on samaväärselt õiged? Teoloogiadoktor Arne Hiob on tabavalt öelnud, et ka Jee­suse isiku kohta oli tema eluajal erinevaid vaateid ja arusaamu. Kaifasel oli oma vaade, Pilaatusel oma jne. Aga õige vaade Jeesusele ...

Usuvabadus Eestis

Meiel,Tanel2019nov

Hea lugeja, tahan jagada oma mõtteid usuvabadusest ja sellega seonduvast temaatikast. Soovin välja tuua kolm alateemat, millele tahan pöörata teie tähelepanu. Esmalt avan usuvabaduse olemust, teise teemana käsitlen seda, miks on oluline kaitsta usuvabadust, ning viimaks annan hinnangu hetkel Eestis valitsevale olukorrale. Usuvabaduse olemus on üks rahvusvahelistes inimõigustes käsitletav osa. Tulenevalt inimväärikuse ja võrdsuse ideest mängib usuvabadus üksikisiku ...

Mida erilist te siis teete?

Tarvo-Siilaberg-min-350x350

Kristlane on kõigi teener ning alam. (Martin Luther) Evangeeliumis on esitatud halastuse ja sotsiaalse õigluse standard, mis on kompromissitu oma isetuses ja ulatub kaugemale kiriku organisatsioonist või ükskõik millisest inimkooslusest. Jeesuse sõnad Matteuse evangeeliumi 5. peatükis puudutavad teemasid, mis on sama ajatud kui pattulangemine: enesekesksust, omasuguste soosimist ja teiselaadsete tõrjumist. Ometi oleme kõik Jumala näo järgi loodud. Seetõttu mõjub Jeesuse ...

Abielu tõde ja õigus

Kirikuaasta on lõpule jõudnud. Pimedad ööd kestavad ja filmisõpradele Pimedate Ööde filmifestival. Valik ja teemadering on lai. Otsimisel leiab ka religioosset ainest kajastavaid linateoseid. Näiteks Poola film „Kristuse ihu“, mis nihutab usu, ohverduse ja andestamise piire, või põhivõistlusprogrammi kuuluv islamiusuliste pereelu kujutav Iraani film „Täiskuu aeg“. Kes enam kristliku abielu teemasse süüvida soovis, sai laupäeval Tallinnas Eesti Evangeelse Alliansi poolt ...

Eesti Kirikute Nõukogu delegatsiooni külaskäik Stenbocki majas

EKN ja Ratas

25. novembril võttis peaminister Jüri Ratas Stenbocki majas vastu Eesti Kirikute Nõukogu delegatsiooni eesotsas presidendi, emeriitpeapiiskop Andres Põderiga. Traditsioonilisel koosolekul kõneldi kiriku ja riigi ühishuvist. „Avatud koostöö kirikute ja vaimulikega aitab tagada Eestimaa inimestele vajalikku tuge ja abi,“ kinnitas peaminister pärast kohtumist. Ühistöö näiteks nimetab ta, et maksu- ja tolliameti veebikeskkonnas saab edaspidi iga soovija tulumaksu tagastamisel ...

Piibli keelest riigikeeleni

Piibel 1739

Piibli- ja keeleaasta hakkab lõppema. Käesoleval aastal möödub 280 aastat eestikeelse Piibli esmailmumisest. Anton Thor Helle koos oma abilistega ja ka varasemate piiblitõlkijate poolt tehtu on jätnud sügava jälje meie vaimulikku kultuuri ja igapäevakeelde. Tänu nendele saime emakeelse Piibliga rahvaks. Kui Põhjasõja-eelsetel ja ka sõja- ning katkuaastatel nägid mehed vaeva, et maarahvas saaks endale emakeelse Piibli, ei osanud neist keegi mõelda, milline on eesti rahvas ...

Piibliselts jagas atlaseid

piibliatlas

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson pöördub kristlike koolide poole üleskutsega: kes soovib, saab Eesti Piibliseltsist piibliatlase. Piibliatlase (fotol) andis selts koostöös Logosega eesti keeles välja aastal 1994 ja tegu on John Strange raamatu tõlkega. 25 aastat tagasi trükiti atlast enam kui 10 000 eksemplari. Neid jagati üldhariduskoolidele üks klassikomplekt, et kogu klass saaks korraga atlasega töötada. Osa eksemplare jäi seisma ja nüüd, kui kristlike ...