Arhiiv aprill 2019

Hingehoidja Naatan Haamer: elulõpu ootel inimesele toob rääkimine suure vabanemise

Surma eel tuleb lähedastega rääkida, sest see toob vabanemise, mis lubab elu lõpus päriselt koos olla, sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi hingehoidja ja pereterapeut Naatan Haamer Kuku raadio saates «Patsiendiminutid». Hingehoidja baasharidus on teoloogia. Kuna enamik inimesi ei ole hingehoidjaga kokku puutunud, ei ole neil ka teadmist, mida oodata. Sageli ehmatab ka nimetus, arvatakse, et äkki ta tahab mõjutada või usku pöörata. «Hingehoidja tegutsemise aluseks on ...

Homme lüüakse hingekella

25. aprillil kell 15 helistatakse Lõuna-Eesti 21 kirikus hingekella, millega mälestatakse 100 aastat tagasi 14aastasena Vabadussõjas hukkunud Johannes Luigat ja teisi Treffneri gümnaasiumi koolipoistest langenud õppursõdureid. Idee algatus tuli praost Mart Jaansonilt ning Treffneri gümnaasiumi vilistlastelt eesotsas Juhani Püttsepaga. Mõte sündis soovist mälestada neid koolipoisse, kes oma isamaad kaitstes andsid kalleima vara, oma elu. Treffneri koolist langes lisaks ...

Jumal põleb. Jumal põletab. Isegi kui sa ei usu

Jumalaema kiriku põleng möödunud nädalal surus ajju küsimuse: kas tõesti läheb niivõrd paljudele inimestele ka Eestis korda vana ja kauge pühakoda, mis on küll maailmakuulus, kuid siiski – kui läheb korda koda, peab ju korda minema ka koja vaim, et mitte öelda koja omanik? Või oli tuleleekide taga põhjus, et paljud patused inimesed tahavad juhuslikult külastada püha ja kõige pühamat paika, kuigi nad ei ole selleks ennest puhastanud või kohased? Ma ei taha kritiseerida ...

Ema jäljed ja Jumalaema kiriku mesilased

Merille

Sain kaduvust tundma väikese lapsena. Mu vanaema rääkis mõnikord lugu oma isast, mu vanavanaisast Hugost. Et kui ta ema surnud, käinud Papa keldri taga liivamäel vaatamas oma ema paljaste jalgade jäetud jälgi, „muudku kai neid ja õnnõ iksõ“. Siis sadanud vihma ja jäljed kadunud siledasse liiva. Ma ei saanud päris täpselt aru, miks Papa poleks võinud oma jalgadega ema jälgi üle astuda, siis oleksid need ju palju kauem kestnud. „Tuu ei olõ´ ämp tuu“. Jah, see pole enam see. ...

Imeline aeg teha tööd

Sellekevadistel sinoditel, vähemalt Tartu praostkonna sinodil, võrdles peapiiskop Urmas Viilma kahte aastat kirikuelus. Koguduste arv on üsna sama ja vaatamata liikmesannetajate arvu vähenemisele on EELK näol tegu jätkuvalt suurima organisatsiooniga riigis. Rõõmustav on, et viimase 30 aasta jooksul on taastatud 48 pühakoda ja varsti on meil rohkem kirikuid, kui oli 1939. aastal. „Meil on imeline aeg teha oma tööd,“ rõõmustas ülemkarjane. Et aeg on imeline, rõõmustasin suure ...

Meediakoolitus

Mida saaksime teha, et usuvaldkonna sõnumiga paremini jõuda Eesti inimeseni, sellele keskendub siseministeeriumi, kõrgema usuteadusliku seminari ja Eesti Kirikute Nõukogu korraldusel toimuv meediaalane täienduskoolitus. Koolitus on mõeldud usuliste ühenduste esindajatele. Et hõlbustada erinevatest Eesti piirkondadest huviliste koolitusele jõudmist, korraldatakse see 29. aprillil Tallinnas, 20. mail Pärnus, 16. septembril Tartus ja 14. oktoobril Rakveres. Koolitaja on ...

Sinod kulges Eenok Haameri õnnistusel

Tartu praostkonna 20 kogudust pidasid 8. aprillil Mustvees sinodit. Kinnitati eelarved ning valiti praost ja abipraost. Alustuseks kinnitan, et sinod kulges kokkuhoidvas ja üksteist toetavas vaimus. Issand ise on ju lubanud meie keskel olla, kui tema nimel kokku tuleme. Kindlasti aitas sellele kaasa 55 aastat kogudust teeninud titulaarpraost Eenok Haamer, kes on Peipsi-äärset (loe: piiriäärset) kogudust teeninud kui piirivalvur. Kogudusest ülevaadet andes tõdes ta, et ...

Lühiuudised

Tuluõhtu hingehoiutöö toetuseks 12. aprillil toimus Tallinna Mustpeade Majas usuteaduse instituudi teine tuluõhtu hingehoiutöö toetuseks. Tuluõhtu peakõneleja oli hingehoidja ja lavastaja Katri Aaslav-Tepandi. Möödunud aastal toimus tuluõhtu maikuus ja koguti 35 199 eurot. Sel aastal oli tuluõhtust osavõtjate panuseks 16 863 eurot. UI Tartu teoloogia akadeemia juhataja Siimon Haameri sõnul on tänu tuluõhtutele paljud inimesed saanud hingeabi, hingehoidjad koolitusvõimalusi ...

Vello Salo asus igavikuteele

Ülestõusmispüha koidikul, 21. aprilli varahommikul suri vaimulik Vello Salo, aastani 1945 Endel Vaher. Kaunimat hetke isakoju siirdumiseks olnuks ristiinimesel raske leida. Asuda igavikuteele kirikuaasta olulisemal pühal. Pühal, mis kõneleb elu võidust surma üle. Vaid valituid kutsutakse sel ajal. Et Vello Salo selle au pälvis, pole imeks panna. „Ristirahvas elab Päästja tulemise, uue maa ja taeva ootuses – võiks öelda: tulevikus. Ent ta ei tohi ega taha unustada minevikku ...

Maarjamaa isa Vello

Vello Salo (5. november 1925 – 21. aprill 2019) suur igatsus jõuda taevasesse koju leidis vastuse ristiinimese jaoks aasta tähendusrikkaimal ööl – Kristuse ülestõusmise püha varahommikul. Ustava majapidajana jõudis ta oma pika elu kestel teenida kirikut, eesti rahvast, Eesti riiki ja Issandat Kristust. Küllap mõistame isa Vello tõelist panust alles tagantjärele. Me teame ja tunneme teda kui legendaarset vaimulikku. Kuid suur oli tema panus vabast maailmast eraldatud ja ...

Mina ja teised

„Ma ei suuda sinna enam minna,“ ütleb hoolitsetud välimusega keskealine naine pärast seda, kui on alustuseks oma meeldival toonil kiitnud kevadist loodust ja ilma. Naise suu tõmbub kriipsuks. Ta pöörab pilgu ära, vaadates kuhugi kaugusse, siis suleb silmad ja surub käed oma süles kõvasti kokku. Nii algab meie vestlus. Ootan, annan aega end koguda. Parajasti siis, kui mõtlen küsida, kas ta on valmis mulle ära rääkima, mis on juhtunud, avab ta uuesti oma silmad. Pisarad ...

Vello Salo luulepale

Vello Salo luulepale ei pruugi esimesel pilgul anda endast elumärki. Suhtumine luulesse aimub esmalt tema asutatud ühemehekirjastuses Maarjamaa ilmunud ligi 90 raamatu hulgas luuleraamatute märkimisväärses osakaalus. Vello Salo oli Uku Masingu eestkõneleja paguluses, kui Masing kodumaal sai ainult käsi laiutada ja imestust avaldada: „Et Vello Salo kuulub Jesuiitide ordusse /…/ Seda enam mind üllatab, kuidas ordu tsensorid võimaldasid talle luterlase pooliti ...

Piiskoplik nõukogu vaagis põhikirja ja kirikuseadustiku muutmist

Piiskoplik nõukogu arutas märtsi- ja aprillikuu koosolekutel põhjalikult EELK põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise ettevalmistamise komisjoni töös esile kerkinud küsimusi. Sellesse komisjoni kuulub kaheksa inimest. Võimaldamaks kõigil huvitatuil ettevõtmises kaasa lüüa, kuulutati välja nn ideekorje, mille käigus said kõik huvilised – ilmikud ja vaimulikud – oma ettepanekud esitada. Ettepanekuid koguti kokku viie kuu jooksul (juuni lõpp – 15. november 2016). 40 inimest ...

Avatud on üle tuhande talgukoha

teeme ära

„Teeme ära!“ talgupäev on sel aastal 4. mail, registreerimine talgupäevale on täies hoos. Kevadine suurkoristus on mõnes paigas juba tehtud, paljudes kohtades seisab see alles ees. Talgupäeva kodulehel oli esmaspäeva pärastlõunal registreeritud 1613 talgupaika. Kuna sel aastal, laulu- ja tantsupeo juubeliaastal, kutsub talgupäeva korraldustoimkond koos Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutusega üles märkama ja korrastama temaatilisi paiku, on paljud koristustööd seotud ...

Ühiselt kultuuriväärtusi kaitsmas

Salumäe1

10. aprillil toimus muinsuskaitseametis EELK ja Eesti Vabariigi valitsuse kultuurikomisjoni istung. Tegemist on kiriku ja valitsuse ühiskomisjoni alakomisjoniga, mis tegeleb peamiselt muinsuskaitse ja kultuuriväärtuste säilimise küsimustega. EELKd esindasid seekordsel kohtumisel piiskop Tiit Salumäe (pildil) ja Ülle Keel. Tiit Salumäe ütles Eesti Kirikule, et muu hulgas käsitleti koosolekul 1. mail kehtima hakkava muinsuskaitseseadusega seonduvat. Tema hinnangul on uus ...