Arhiiv september 2018

Mauritiuse päeval Haljalas

Haljala kogudus tähistas 22. septembril oma kaitsepühaku püha Mauritiuse päeva, mil kirikus pühitseti Saksamaalt saabunud ülisuur krutsifiks. Hoolimata vihmast päeva ennustavast ilmateatest möödus laupäev Haljalas suurema sajuta. Isegi päikest oli näha, kui omad ja kaugemalt tulnud inimesed kell 17 algavaks jumalateenistuseks kirikusse kogunesid. Protsessioon kulges pühakotta lähistel asuvast vallamajast. Pika rivi järel sammusid piiskop Tiit Salumäe, pastor loci Margit ...

Suurpõgenemise mälestusteenistus

19. septembril oli Tallinna Jaani kirikus mälestusteenistus „Minna ei taha, kuid jääda ei saa“, kus meenutati 74 aasta möödumist eestlaste suurest läände põgenemisest pealetungiva Punaarmee eest. Teenisid peapiiskop Urmas Viilma, EKNi president emeriitpeapiiskop Andres Põder, Tallinna Jaani koguduse abiõpetaja Eve Kruus ja EAÕK preester Justinus Kiviloo. Muusikaga teenisid Tiia Tenno (orel), Pille Lill (sopran), Neeme Ots (trompet). Mälestusteenistusest võttis osa president ...

Pisike klaasist maja

Mõnes mõttes elab iga (risti)ini­mene pisikeses klaasist majas. Kogu meie elu on nähtav Loojale, aga kulgeb väikeses koduses ringis. Privaatsuse ja avalikkuse kohta annab pühakiri vastuolulist nõu. Jeesus on meid julgustanud hoidma suhet temaga nähtaval otsekui küünalt küünlajalal. Ent samamoodi leiab mäejutlusest ka soovituse oma vagadusega mitte liialt eputada, vaid hoida kõige salajasem suhe Jumalaga tagakambrites. Tänane suhtlusruum, kus võime magamistoast ühendust ...

WIWA

Melder_Katrin-Helena_ek2018

Järva-Jaani kiriku lõunakotta viiva trepi viimasesse astmesse on sisse uuristatud ladinakeelne sõna WIWA ja aastaarv 1645. Liivi sõja järgsel perioodil on seda kirikut parandatud ja remonditud ning tolle aja inimesed on esmapilgul lihtsa kiriku kõige nähtavamale ja sageli kasutatavale kohale asetanud massiivse kivi ning jäädvustanud sellesse väga minimalistliku, aga samas võimsa, sajandite ja eri põlvkondade ülese kõigile mõistetava palve: see pühakoda ja kogudus elagu, ...

Paavst ja luterlane

Jürgenstein, Toomas

Küllap mõtleb iga usklik inimene täna vähemalt viivuks paavst Franciscuse Eesti-visiidist. Tema lummavast ja hoolivast isiksusest on meie meedias põhjendatult viimasel ajal palju räägitud. On tore, et pildil on ka teised eesti katoliiklased. Näiteks preester Vello Salost tehtud film „Igapäevaelu müstika“ on väga populaarne, hiljuti kuulsin, et on ettevalmistamisel keeleteadlase ja esseisti Fanny de Siversi kirjutiste kogumik. Paavsti visiiti oodates lugesingi uuesti Fanny ...

Nädal tõi sügise ja paavsti Eestisse

pyhadus

Ehkki murus on jätkuvalt vananaistesuvele viitavaid võililli õitsemas, võis aastaaegade ringis pühapäeval siiski uue lehe keerata. Algas sügis, mis toob loodetavalt värvikülluse loodusesse, saagi aia- ja põllupidaja sahvritesse ja sel aastal erilise sündmusena tõi paavsti Leetu, Lätti ning Eestisse. Paavsti visiidi ettevalmistused kestsid pea terve aasta ja fookus visiidile oli viimasel nädalal haripunktis. Mis iganes kanalit raadios või televisioonis avades võis sagedamini ...

Paavsti Baltikumi-visiit

pope-logo-2

Eile külastas roomakatoliku kiriku pea paavst Franciscus Eestit. Paavsti visiit Baltikumi algas 22. septembril piirkonna kõige katoliiklikumast maast Leedust, kus 2,8 miljonist elanikust üle 80% kuuluvad roomakatoliku kirikusse. ERRi teatel ärgitas püha isa leedulasi olema sillaks ida ja lääne vahel ja kutsus eriliselt tähelepanu pöörama noortele, kes pole mitte ainult tulevik, vaid on ka olevik. Esmaspäeval viibis paavst Lätis, kus pea kahest miljonist elanikust on 21% ...

Toomkoguduses uus abiõpetaja

1. oktoobrist asub Tallinna toomkoguduse abiõpetajana tööle Joel Siim. Siim on sündinud 1975. aastal. 1993 konfirmeeriti ta Keila koguduses, kus alustas kolme aasta pärast ka oma vaimulikuteed diakonina. 1998. aastal ordineeriti Joel Siim õpetajaks ning on 1999. aastast tänini teeninud Harju-Madise kogudust. Tema abikaasa Merle-Prass Siim on kirikuõpetaja Paldiskis. „Kuigi kogudusele ei ole midagi ette heita, tekib pika aja peale teatud kulumine,“ selgitab Siim ...

Tartu linnas sõpradele pühendatud pink

25 aastat tagasi saabusid Saksamaalt Lüneburgi praostkonna koguduste esindajad Tartusse, et linna ja lähikonna kogudustega tutvust teha. Mõtte suuruselt sarnase Eesti linnaga sõprussidemed sõlmida oli tõenäoliselt kunagisele hansalinnale välja käinud baltisaksa pastor Bruno Hassel­blatt. Ei tea, kui suured olid toona kellegi unistused, ent aeg on näidanud, et plaanid olid tõsised. Kristlastena võib kinnitada, et Jumal on lubanud külvatud seemnel kukkuda viljakandvasse ...

Lühiuudised

Bartolomeos_I

EKOE täiskogu 13.–18. septembrini pidas Šveitsis Baselis oma 8. täiskogu Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE). Tegemist on 1973. aastal Leuenbergi lepinguga loodud katusorganisatsiooniga, mis ühendab umbes sadat luterlikku, metodistlikku, reformeeritud ja unioonikirikut. EELKd esindasid Baseli täiskogul peapiiskop Urmas Viilma ning õpetaja Thomas-Andreas Põder. Viimane kuulus seni ka EKOE nõukogusse ja jätkab nüüd asendusliikmena. Õigeusu kirikutüli Õigeusu ...

Piiskop Laatsarus: pean Eestit oma teiseks kodumaaks

Sel nädalavahetusel Narvas toimuvad kirikute päevad on ühiselt tegutsema pannud Narva eri konfessioonide kogudused. Teiste seas on ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (edaspidi MPEÕK) rahvas ning Narva ja Peipsiveere piiskop Laatsarus. Sisenen koos Narvas teeniva EELK vikaarõpetaja Vladimir Batuhtiniga luterlastele tuttavasse endisesse kogudusemajja Vabaduse 20, mille seinal asetsev silt annab teada, et nüüd asub seal MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkonna ...

Tõstamaa kirik on 250aastane

Suvesoojal neitsi Maarja sündimise päeval, 8. septembril tähistas Tõstamaa Maarja kogudus oma kirikuhoone 250. aastapäeva. Pidupäev oli sätitud laupäevasele päevale, et ka Pärnu praostkonna teistel vaimulikel oleks võimalik tulla sünnipäevalast õnnitlema. Ilus pidupäev Jumalateenistusel teenis peapiiskop Urmas Viilma, oma tervituse tõi emeriitpeapiiskop Andres Põder. Mõlemad peapiiskopid on omal ajal teeninud Tõstamaa kogudust. Neist aastatest oli neil head mäletada ja ...

Kihelkonnapäevad tutvustavad kirikut

Paari aastakümne eest rääkisid kihelkondadest peamiselt rahvakultuuri ja folkloori uurijad. Viimasel ajal on aga nendega soetud ajaloolise pärandi vastu hakanud huvi tundma ka laiem avalikkus. Heaks näiteks on tänavu „Teeme ära!“ talgute korraldajate üleskutse värvida bussiootepaviljone, piirdeaedasid ja muid objekte oma kodukihelkonna värvidesse. Talgute kodulehe järgi toimuski selliseid värvimistalguid umbes nelisada. Iseloomulik oli see, et korraldajad pakkusid ...

Kirikukellade helin ja igavene austus

kirikukell

Vastupanuvõitluse päeva eel, 21. septembri õhtul helisesid veerand tundi üle maa kirikukellad. Üleeuroopaline kellade helistamine toimus kõigis Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelisel rahupäeval, 21. septembril. „Meil on väga hea meel, et Eesti kirikud tulid üleskutsega helistada rahupäeva puhul kellasid nii hoogsalt ja rohkearvuliselt kaasa,“ ütles Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandiaasta projektijuht Eestis. Euroopa Komisjoni algatatud ...

Palve

Elumeri on täis karisid, rannikud täis kutsuvaid virvatulesid. Kuidas leida õige tee kodusadamasse, kuidas loovida mööda kõigist salakividest ja petlikest sügavikest? Majakas on abiks, muidugi! Aga rahvasuu teab küllalt rääkida just petumajakatest, millega laevu röövlipesade juurde meelitati ja siis nendega puhas töö tehti. Seega – ka majakat tuleb hoolega valida, et lõpuks ikka õigesse kohta välja jõuda. Millise majaka valid oma eluteel sina?