Arhiiv juuni 2018

Kaitseväe kaplan ja kirik

Mai esimeses pooles toimus kaitseväe suurõppus Siil 2018, mis hõlmas ligi 15 000 inimest, nende hulgas ka kristlasi, ning üle 10 tegev- ja reservkaplani. Kirikuleht läks sellest teemast peaaegu vaikides mööda. Minagi ei peatu sellel rohkem. Kirjutama ajendas hoopis artikkel politseikaplanitest (vt EK 16.05.2018, Tuuli Raamat: Politseikaplanid osalevad politsei igapäevatöös). Hea ja ülevaatlik. Lugu algas küsimusega: kes on kaplan? Vastus oli: „Kaplan on vaimulik, kes on ...

Olevale olnust ehk Käsu Hansust tänapäeva

Puhjas tähistati 9. juunil küla esmamainimise 600. aastapäeva. Kiriku esmamainimisest on aastaid mõnevõrra rohkem. Tartust Viljandisse sõites jõuab umbes poole tunni pärast Kavilda orgu. Seda kaunist paika tuntakse 13. sajandi esimesest poolest kui Puhja kihelkonda. Missugune muinaskihelkond seal varem paiknes, pole teada. Küla esmamainimise ajaks on aasta 1418, kiriku esmamainimise ajaks 1397. Tegu oli puukirikuga. Praegune kivikirik on külast sadakond aastat noorem ja ...

Uuendused instituudi magistriõppes ja pastoraalseminaris

EELK Usuteaduse Instituut – EELK vaimulike ja töötegijate kasvulava – ootab sügisel taas uusi üliõpilasi. Usuteaduskonna dekaan prof Randar Tasmuth, mida uut toob järgmine õppeaasta usuteaduse instituudile? Kõige olulisemaks pean usuteaduse magistriõppe osas aasta tagasi algatatud uuendust ning pastoraalseminari sisseastumise nõuete tugevdamist. Sisseastumiseksam pro venia concionandi muutub pastoraal­seminari põhiliseks eksamiks ja see tähendab pastoraalseminari ...

Magistritöös käsitleti samasooliste paaride võimalusi

Usuteaduse instituudis (UI) kaitses ERR Vikerraadio vastutav toimetaja Meelis Süld magistritööd teemal „Lähtekohti ja liturgilisi arenguid seoses samasooliste paaride eest palvetamise, õnnistamise ning laulatamisega Rootsi, Soome ja USA (ELCA) luterlikus kirikus“ (juhendaja Marko Tiitus). Meelis Süld on ristitud ja konfirmeeritud Põltsamaa kirikus. Lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanduseriala 2005. aastal. „Juba ajakirjandusõpingute ajal oli minu lisaeriala usuteadus,“ ütleb ...

Lõpetajad Tartu ja Tallinna usuteaduskonnas

Tartu Ülikool I. Lõputööd magistriastmel Religiooniuuringute õppekava 1. Tauno Kibur, Seesmärgipärane objekti uurimine teadvuse kvali­tee­di­­nihkeks: traktaat meetodist, juh Roland Karo, rets. Siiri Lepasaar 2. Toomas Meema, Religion and Artificial Intelligence, juh Anne Kull, rets. Triin Käpp 3. Annika Oper, Armastuse ja spirituaalsuse neuroloogilised seosed, juh Roland Karo, rets. Elise Nemliher 4. Indrek Tenno, Neošamanistlike liikumiste tekkimisest ja ...

Neli põhjust, miks tulla õppima EELK Usuteaduse Instituuti

Heiko Kivihall, RKH II kursus, õigeusu teoloogia: 1. Kui on sügavam huvi luterliku või õigeusu teoloogia vallas ning ka näiteks soov ennast tulevikus vaimuliku ametis teostada või on huvi ja soov end rakendada hingehoiu vallas. Kõike seda kannab UIs pandav rõhk Uue ja Vana Testamendi teoloogiale, piibli keeltele, liturgikale, pastoraaltööle, nii ajatutele kui ka tänapäevastele filosoofia ja eetika alastele küsimustele. 2. UI annab võimaluse harida end magistri tasemel ...

Jumal rõõmsat andjat armastab

Jüri Ehasalu, kes pälvis tunnustusmedali instituudi pikaajalise ja silmapaistva toetamise eest, jagab omi mõtteid usuteaduse instituudist. Minu arvates on usuteaduse instituut omas mõttes Eesti kõige usaldusväärsem ja akadeemiliselt kindlaim kõrgkool. Kui vaadata aega ligi 30 aastat tagasi, siis ajaloo ja muude ühiskonnateaduste valdkondades algas õppekavade tormiline ja fundamentaalne ümberkirjutamine – must kirjutati valgeks ja mis seni oli valge, see kirjutati mustaks, ...

Õppida tundma Jumalat ja teenida teda

Meie kiriku diakon Lev Lekarkin tähistas 23. aprillil oma 50. sünnipäeva. Paljud tunnevad Levi kui tagasihoidlikku ja vaikse loomuga, kuid samas väga selgete usuliste vaadetega vaimulikku. Juba aastaid võib teda kohata Soome äratusliikumise Rahu Sõna misjonäride ringreisidel Eestis. Kuidas jõudsid usule Jumalasse ja leidsid tee kirikusse? Lev Lekarkin: Juba lapsepõlvekodus oli kokkupuude usu teemaga. Mäletan, et õde rääkis midagi Jumalast ja ema tunnistas, et palvetab igal ...

Peapiiskop külas Konstantinoopoli patriarhil

Peapiiskop Urmas Viilma külastas Luterliku Maailmaliidu (LML) delegatsiooni koosseisus 8.–12. juunini õigeusu kiriku Konstantinoopoli oikumeenilist patriarhaati. Maailma enam kui 200 miljonit õigeusklikku jagunevad rohkem kui tosina kohaliku kiriku ja patriarhaadi vahel. Ehkki ülemaailmset kirikupead õigeusklikel ei ole, peetakse Konstantinoopoli oikumeenilist patriarhi ajaloolistel põhjustel teiste maade juhtivvaimulike seas auväärseimaks. Ta resideerib praegu Türgile ...

V Peipsimaa orelifestival

26. juuni kell 19 Illuka kirik. Elke Unt (Tartu) 27. juuni kell 19 Iisaku kirik. Anna Humal (Tartu) 27. juuni kell 19 Lohusuu kirik. Larisa Carjkova (Läti) ja Érika Jonite (sopran, Läti) 28. juuni kell 19 Mustvee kirik. Ilona Birgele (Läti) 28. juuni kell 19 Torma kirik. Larisa Carjkova (Läti) ja Érika Jonite (sopran, Läti) 29. juuni kell 19 Kodavere kirik. Saltanat Abilkhanova (Kasahstan) 29. juuni kell 19 Räpina kirik. Ilona Birgele (Läti) 30. juuni kell 19 Tartu ...

Hiirte tantsust marsi ja fuugani

Laupäeval, 9. juunil toimus Puhja kirikus vabariiklik laste orelifestival. Kui laupäeva lõuna paiku Puhja jõudsin, tuli pargi vahel vastu orelimeister Olev Kents. Kohtumine oli muidugi meeldiv, ent põhjus, miks meister Puhja oli tulnud, kaugeltki mitte. Kevaditi on ikka see häda, et mingil hetkel muutuvad kirikud kuivaks ja orelid lähevad häälest ära. Ühel aastal natuke varem, teisel hiljem. Nii nagu ilmataat vihmal laseb sadada. Et sel aastal on pikka aega väga kuiv olnud, ...

Põhja-Iirimaa õppetunnid

Suure reede rahulepingu 20. aastapäev on nii Põhja-Iirimaal kui mujalgi andnud põhjust taas juttu teha sealse religioosse värvinguga konflikti põhjustest ja lahendamispüüdlustest. Seejuures rõhutatakse sageli, et Põhja-Iirimaa õppetunnid on väärtuslikud kõigile, kes mujal maailmas sarnaste probleemidega rinda pistavad. Keeruline minevik Põhja-Iirimaa konflikti juured ulatuvad kaugele ajalukku. Juba XIII sajandist oli Inglismaa kehtestanud oma ülemvõimu Iirimaa üle, kuid ...

* * *

Jaaniõhtul kui hüpata hooga ja liduda lati alt läbi jõuad tuhande õie aasale kus hingel ei ole häbi lüüa karikakrale külge kurameerida kellukaga tõrvalillele kleepida ligi rõõmust nutta koos helmikaga kasteheinaga jagada jooki väriheinaga õhtuseid õrnusi viia maasikamarjale kooki ja laulda ja tantsida koiduni kus leiad end põhjast ning lõunast palju paremal vasemal väljal sõnal jalg seal õitseb võid noppida imeõie ta vaba on reegleist õrnalt hoida teda kui unenägu ja ...

Valge öö

Rukkililled

Kui päike naaberküla taha omale aset ei säti, vaid veereb mööda pedakate latvu peatust tegemata kesköökellani … Siis meigas magada ei malla, ei und saa kägu ega luuletaja hing. Kas üldse keegi sõba silma pääle täib lasta jaanikuisel ööl? Mis öö see – hoopis hingevalu kaedes ajavoolu taolist kärsitust. Ülehomme hämarduvad õhtud, lühenevad päevad. Lühenevad mul ja minu omastel ning sõpradelgi kärbitakse päevi. Nüüd eha koitu heletab. Pea padjale ei tiku. Silm hakkab ...

Palve

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2 Kandkem üksteise koormaid. Oleme lihtsalt hääd iga inimesega me ei tea nende muret, ei näe väsind tiibu. Küsime, kuidas neil läheb. Palume Vaimu tiibade jõuks. Tema teab, mis on hea. Raffaello da Montelupo „Püha Miikael“, 1536. Castel Sant’Angelo, Rooma