Arhiiv aprill 2018

Täname

ILME KULLER LEA LALL Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik EE852200221020430989 Swedbank

Algab suur piibliseiklus!

Raadio 7, Eesti Piibliselts ja Avatud Piibli Ühing kutsuvad julgeid ja nutikaid 1.–4. klassi õpilasi võistlusmängu. Pane kokku neljaliikmeline võistkond ja  anna  oma osalemissoovist teada aadressil raadio7@raadio7.ee või küsi lisa 525 8390. Võistlusmänguga tehakse 20 põnevat avastusretke läbi Piibli! Seiklusele oodatakse nii pühapäevakooli kui algklasside õpilasi.

Õnnitleme

Tõnis Nõmmik, titulaarpraost 29. aprillil – 85 Kaisa Kirikal 29. aprillil – 38 Allan Kährik 1. mail – 50 Annika Laats, abipraost 1. mail – 48 Magne Mølster 1. mail – 46 Kirikumuusikud 30. aprillil Kristiina Hoidre 1. mail Siiri Ronimois Aluseks on võetud viimane ordinatsioon, sulgudes on märgitud varasem ordinatsioon.

Viljandi Jaani Lastemaja pakub tööd lapsehoidjatele

Jaani Lastemajas (Pikk 10, Viljandi) tegutseb viiendat aastat kristlikel väärtustel põhinev lapsehoid. Septembris 2018 avame teise rühma 3-4-aastastele lastele Lossi 35 ruumides. Pakume lapsesõbralikku ja usaldusväärset lapsehoidu väiksetes rühmades (kuni 10 last) uuenenud sisustusega ja arendavas keskkonnas. Seoses laienemisega ootame oma kollektiivi lapsehoidjaid - kui sa armastad lapsi, sul on erialane ettevalmistus ja/või töökogemus ning soovid teha koostööd Viljandi ...

Kanadas suri E.E.L.K. peapiiskop emeeritus dr Andres Taul

Teisipäeva, 24. aprilli  hommikul suri oma kodus Kanadas E.E.L.K. peapiiskop emeeritus dr Andres Taul, kes oli viimane eksiilkiriku peapiiskop enne kodueesti ja väliseesti kirikute ühinemist 2010. aastal. Pärast kirikute ühinemist jätkas dr Andres Taul teenimist EELK Välis-Eesti piiskopkonna piiskopina, kuni emerituuri siirdumiseni 2017. aasta kevadel, mil EELK Konsistoorium omistas dr Andres Taulile E.E.L.K. peapiiskop emeerituse aunimetuse. “Iga inimene jätab oma ...

EELK kirikukogu toetas avaldust abielu määratlus põhiseadusesse lisada

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikukogus toimunud hääletusel sai heakskiidu avaldus, mille kohaselt toetab EELK põhiseaduse täiendamist nii, et abielu sõnastataks kui ainult ühe naise ja ühe mehe vaheline liit. Kirikukogul hääletas avalduse poolt 39 osalenut, viis oli vastu ja neli jäid erapooletuks. Eelnõu seletuskirjas toodi välja, et praegusel ajal on perekond rünnaku all: üheltpoolt ohustab seda vääritimõistetud vabaduse kuritarvitamine, teisalt ...

Pühalaulu koolis käiakse koos nagu Kopli trammis

Kaarli kiriku keldris käib kord nädalas koos üks omamoodi sõpruskond, kes tegeleb laulmisega. Pühalaulu koolis õppimiseks ja laulmiseks pole vaja muusikalist haridust ega isegi mitte musikaalsust. Eerik Jõks on muusikateadlane, laulja, helilooja, kirikukaulu õpetaja ja selle omanäolise keldrikooli eestvedaja. Tema võrdleb pühalaulu kooli Kopli trammiga, sest kes tahab, see tuleb, kes tahab, see lahkub - ilma formaalsusteta. Ühehäälne ja saateta laul kõlab ...

Kirik plaanib toetusavaldust abielu kui mehe ja naise liidu põhiseadusesse panekule

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kavatseb tuleval nädalal toimuval kirikukogul võtta vastu avalduse, mille järgi toetab EELK Eesti põhiseaduse täiendamist nii, et abielu sõnastataks kui ainult ühe naise ja ühe mehe vaheline liit. Otsuse eelnõu järgi otsustab EELK kirikukogu toetada Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna. Otsuse seletuskirjas on välja toodud, et praegusel ajal on ...

Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhinna sai kirikuõpetaja Annika Laats

Avatud Eesti Fond andis täna 21. korda üle Koosmeele auhinna, mille laureaadiks on Harju-Risti kirikuõpetaja Annika Laats, keda fond tunnustab tema vankumatu soovi eest otsida positiivset ühisosa ka siis, kui väärtuskonfliktid tunduvad ületamatutena. 1997. aastal loodud Koosmeele auhinnaga tänab Avatud Eesti Fond oma igakevadisel sünnipäeval neid inimesi, vabaühendusi ja organisatsioone, kes on aidanud kaasa Eesti avatusele ja vabakonna tugevnemisele. "Ajal, ...

Suri metropoliit Kornelius

Neljapäeval suri 93 aasta vanuselt Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Kornelius. Metropoliit Kornelius, kodanikunimega Vjatšeslav Vassiljevitš Jakobs sündis 19. juunil 1924 Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna Vene Gümnaasiumi ja õppis 1947-1951 Leningradi Vaimulikus Akadeemias (kaugõpe). 1951 siirdus ta Pihkva, hiljem Vologda piiskopkonda. 1957. aastal Kornelius vahistati ja talle mõisteti 10-aastane vabadusekaotus. Vangilaagrist vabanes ta ...

„Juured“ – lood meie elust

Mais jõuab kinoekraanidele kuue eesti naisrežissööri ühistööna valminud dokumentaalfilm „Juured“, mis linastub Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli filmiprogrammi raames. Filmi tutvustuses seisab: „Filmi keskseks sümboliks on juur kui elutähtis organ. Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juur kui algus, päritolu, lähtekoht ja põhjus. Juured hoiavad meid kinni ja toidavad. Ka siis, kui oleme kaugel ära. Ka siis, kui ...

Eesti Rahva Muuseumis

Laupäeval, 14. aprillil tähistati Eesti Rahva Muuseumi 109. sünnipäeva kontserdi ning akadeemik Anu Raua ülevaatenäituse „Isamaastikud“ avamisega. Et üks päev võib nii palju eriilmelisi ja ometi ilusti kokkusobituvaid sündmusi ühe katuse alla mahutada, leidis veenva kinnituse laupäeval. Trotsides kiusatust nautida ilusat ilma vabas looduses, said ometi kõigi ERMi peamajja jõudnute „kahjud“ kuhjaga korvatud. Elamust, mida ei sünni patta panna, jagus igale maitsele. Jakob ...

Kas Eesti riik või Eesti?

Kui Friedebert Tuglas toimetas Juhan Liivi käsikirju, siis oli nende hulgas ka niisugune salm: „Ja nõnda on lugu ka Eestis / ja nõnda on elu kiik: / ükskord – kui terve mõte – / ükskord on Eesti riik!“ Seda salmi on trükitud küll erinevate luuletuste osana, aga nende lõppu on ikka pandud aastaarvuks 1905. Võime oletada, et see oli esimene kord, kui keegi kirjas kasutas sõnapaari Eesti riik. Praegu muud ei kuulegi kui Eesti riik, riik või meie riik. Igas lehes, saates, ...

Veteranid eestpalvesse

kutsar

Sõjameeste kaitsepühak on püha Jüri, keda tuntakse lohetapjana. Legendi järgi ühes metsas elutsev lohe terroriseeris linnamüüride vahele peitunud kogukonda, kellel ei olnud koletise viha vaigistamiseks muud teha kui viia igal aastal ohvriks paar lammast linnatagusesse metsa. Aja jooksul lohe isu kasvas ning seda üritati lepitada järgnevalt inimohvriga. Nii püsis kogukond kurjuse kütkeis seni, kuni saabus julge sõjamees ja lohe tapmisega raius läbi nõidusliku ...

Kevade meeliskelu, veidi nukker

Tooming,Jaan24. veebruar 2012

Meie nukrasse maailma on saabunud kevad. Miks nukrasse? Jeemenis on humanitaarkatastroof, vägevad purustavad pisukest. Ukrainas rahu on õbluke. Lähis-Ida kristlastel on elu tehtud võimatuks. Süüria on ängis. Iga päev terror, loodusturmad, mõttetud surmad. Eestis on õitsema puhkemas võililled ja tulbid, ootame pulbitsevat rohelust. Aga me ei ole rahul ei valitsuse, ei elatustaseme, ei pensioni, ei haridustaseme, ei palkade ega iseendaga. Aga õnneks ei ole veel sõda ... ...