Arhiiv märts 2018

Projekti- ja „katuseraha“

Merillelt13

Kakskümmend aastat on riigieelarve arutelu ajal olnud juttu „katuserahast“. Taolist väljendit kasutatakse riigikogu fraktsioonide ettepanekul riigieelarvest seltsidele, kogudustele, omavalitsuste koolidele, spordi- või lasteasutustele antava raha kohta. 1990ndatel muutis riigikogu küllaltki suurel määral valitsuse eelarve eelnõu kulude jaotust. Peaasjalikult andis riigikogu raha maakoolimajade remondiks. 1998, enne valimisi ja Telekomi erastamist jättis valitsus ...

Ajalugu peab meeles hoidma

salumae märts2016

Pean väga oluliseks, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal ei unustaks me oma riigi minevikku. Olen korduvalt rõhutanud, et vanemate ja vanavanemate kohustus on jutustada meie ajalugu. Sean selles eeskujuks juudi rahva, nad kasutavad sabati ja pühade söömaaegu selleks, et meenutada oma rahva ajalugu. Eeloleval pühapäeval meenutame ühte lõiku meie rahva ajaloost – massiküüditamist – ja süütame küünlad vägivalla ohvrite mälestuseks. Seppo Zetterberg kirjutab: „1949. aasta ...

Miks on see maailm hädaorg?

Kui inimene on noor, rikas, täis väge, siis ta ei mõtle selle maailma hädadele. Aga teda võib rabada haigus, ta võib pankrotti jääda ning silmini võlgadesse, naine või mees võib teda reeta, vanemad surevad ning ka ta ise on lõpuks siruli surivoodil. Püsitu, kaduv on selle maailma pale, lilled närtsivad, pilved muudavad kuju, ja elu lõpus näeme, et kogu möödunud elu oli vaid välgusähvatus pimedas öös. Muidugi, ka teatavate asjaolude igaveseks kuulutamine on kurjast. ...

Kevad koos uue pühakuga

On äraütlemata tore märgata taas veevoolu Emajõel, esimesi lumekuppe Tartu botaanikaaias ja pilk taeva poole kõndides imestada, mis neil hakkidel ometi on, et nii kõva lärmi teevad. Ka Venemaa presidendivalimised, kestev paastuaeg, kohati jäine tuul ja hetkeks maad kattev lumevaip ei veena vastupidises – tõepoolest, viimaks on kevad jõudnud. Nagu loodus pakatab taasärkamislootuses, igatsedes soojust, valgust ja eluõigust, nii sirutub ka hing aina enam ülestõusmispühade ...

„Teeme ära!“ pöörab tähelepanu kihelkonna värvidele

Eesti juubeliaastal toimuv „Teeme ära!“ talgupäev tuleb kihelkonnateemaline. Eestvedajad on teinud üleskutse muuta 5. mail ümbrus rõõmsamaks oma kodukihelkonna värvidega. „Sajandeid olid Eestimaa elu keskpunktiks kihelkonnad. Kihelkonna keskel seisid kirik ja kõrts kui peamised kohad, kus inimesed koos käisid,“ märgib „Teeme ära!“ talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür. EELK konsistooriumi kantsler Andrus Mõttus lisab koguduste osalemisele mõeldes: „Arvan, et kihelkonnateemalisel ...

Kiriku ühtsust ehitamas

EELK Põhja-Ameerika praostkonna sinodit peeti 27. veebruaril Torontos. Seal räägitut vahendab meie lugejatele praost Mart Salumäe. Palju kogudusi on EELK Põhja-Ameerika praostkonnas ning kui paljud neist olid sinodil esindatud? Meie praostkonnas on viis kogudust ja üks kuulutuspunkt USAst ning neli kogudust ja kaks kuulutuspunkti Kanadast. Sinodil olid esindatud oma saadikutega kokku kuus kogudust üheksast. Olude sunnil kõik kogudused igal aastal oma esindajaid kohale saata ...

Otsused

Konsistooriumi märtsikuu istungil Õpetaja Avo Üprus on vabastatud Tallinna praostkonna vikaarõpetaja ülesannetest ja määratud Harkujärve koguduse hooldajaõpetajaks alates 1. märtsist. Õpetaja Eenok Haameri ametiaega on pikendatud kuni 17. maini 2019. Õpetaja Tõnu Taremaa kinnitati Pärnu Eliisabeti koguduse õpetajaks alates 1. aprillist. EELK koostöömedali said Jaan Pallop – EELK kaastööline Kanadast, Leena Liivet – EELK kaastööline Kanadast. EELK aukiri anti Külli Sulele ...

Julia Laffranque: Katharina Lutheri roll oli mulle suureks väljakutseks

Euroopa Inimõiguste Kohtus kohtunikuna töötav ja agaralt harrastusnäitlemisega tegelev Eesti tippjurist Julia Laffranque tunnistab Eesti Kirikule, et reformatsiooni ja Lutheri teema on talle südamelähedane – hoolimata sellest, kas ollakse usklik või mitte, toetuvad eestlaste tõekspidamised eelkõige luterlikele väärtustele. Palun tutvusta lühidalt oma kohtunikutööd eemal Eestist. Minu töö Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku ja II sektsiooni asepresidendina on pingeline ja ...

Astudes suurde nädalasse

  Eelolev pühapäev, 25. märts koondab enda alla mitmed märgilised sündmused: küüditamisohvrite mälestuspäev (loe 6. lk), paastumaarjapäev, palmipuudepüha, üleminek suveajale (kella keeratakse üks tund edasi suvele vastu). Paastumaarjapäeva teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest, sellest ka püha nimi: Issanda kuulutamise püha. EELK kirikuseadustik ütleb, et kui Issanda kuulutamise püha langeb suurde nädalasse, peetakse seda ...

Ema nimel poeg

Salme Raatma poeg Gustav Rosenstein on saanud hakkama suure tööga: ta on kirjutanud üles oma ema loo ja pagulasteekonna. Just alajaotuste pealkirjad „Neutraalne välismaa“, „Soome fenomen“, „Rahvus, keel, idenditeet“, „Luuletad sa siis jälle?“ viivad kohe mõtted sellele, et Gustavi ema lugu ei ole lihtsate killast. Kirjutatud saksa keeles, sest Gustavi „köögi ja lastetoa eesti keel“ on liialt kasin eesti keeles kirjutamiseks. Nüüd on raamat 1939. aastal Saksamaale ...

Märtsiküüditamise mälestuspäev – 25. märts

Raamat, millest on pärit väljavõtted, ilmus 50 aastat pärast 1949. aasta märtsiküüditamist. Kogumikus on nende elulood, kes tulid tagasi Siberi vangilaagritest, asumiselt. Aga kõigis lugudes on nimetatud ka neid, kes jäidki võõrasse mulda. Eestlaste kirjutatud ja räägitud elulood on osa ühismälust. Midagi ei unustata ja kedagi ei unustata. Ka XXI sajandil meenutame ja mälestame neid ligi 21 000 inimest, kes 25. märtsil 69 aastat tagasi rebiti välja oma kodudest ja saadeti ...

Mitmekesine judaismi avav tõlketeos

Scholem_AER

1. märtsil esitleti Tartu Kirjanduse Majas Tartu ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika õppetooli õppejõu dr Anu Põldsami tõlgitud Gershom Scholemi artiklitekogu „Pühakirjast alkeemiani: valitud artikleid“. Kirjastuse Ilmamaa „Avatud Eesti raamatu“ sarjas veebruaris ilmunud mahukas, 608 leheküljega tõlketeos annab suurepärase võimaluse judaismi põhjalikumaks tundmaõppimiseks. Gershom Scholem (1897–1982) oli Saksamaal sündinud, algselt saksa keeles, hiljem ...

Palve

Ei seedrid, ei palmid kasva me maal … Millega siis Kuningale vastu minna? Külluses on meil mände – sitked, tormides ja rajudes räsitud, keerdus ja kõveras nagu me isegi. Kuid küllap Kuningas võtab meid vastu sellistenagi, õgvendab kõverused, silub räsitud haavad, harutab lahti me keermed. Võtkem siis julgus kokku ja asugem teele!

Alandlikkuse rõõm

Leedjärv,Mikk

Fl 2:5–11 Jeesuse maisest elust teame, et oli kaks hetke, kus inimesed püüdsid teda kuulutada oma kuningaks. Esimesel korral juhtus see ju siis, kui kolm idamaa tarka tulid tähte järgides Juudamaale, et kummardada vastsündinud juutide kuningat. Ja teine kord on see päev, mil Jeesus sõitis „kuninglikult“ Jeruusalemma. Sel teisel juhul võib küll vaielda selle üle, kes selleks tõuke andis, sest evangeeliumidest teame ju, et Jee­sus ise, teades, mis teda ees on ootamas, palub ...

Eestpalve

Issand Jeesus Kristus, Sina oled Aukuningas üle kõikide rahvaste ja valitsejate. Kinnita meie nõtra usku ja arga südant, et julgeksime Sinu kombel alanduda Jumala halastuse ees, et kõlbaksime sõnades ja tegudes kuulutama rõõmusõnumit Sinu mõõtmatust armastusest. Aamen.