Arhiiv veebruar 2018

EELK on riigilt saadava rahaga juba plaanid teinud

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on oma plaanid riigilt saadava ligi seitsme miljoni euroga juba teinud ning osa sellest on ette nähtud Sakku kiriku ehitamiseks. Peapiiskop Urmas Viilma rääkis juba kahe nädala eest Vikerraadio saates "Kirikuelu", et plaanid raha jagamiseks on tehtud, vahendasid ERR-i raadiouudised. "Kaks miljonit sellest summast läheb Tallinna piiskopliku toomkiriku renoveerimiseks, miljon läheb Mustamäe kiriku väljaehitamiseks. Seal on ...

Õiguskantsler: valitsus eraldas kirikutele raha põhiseaduse vastaselt

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul otsustas valitsus mullu detsembris kirikutele eraldada toetusi ligi kaheksa miljoni euro eest ilma seadusliku aluseta ning seega on omandireformi reservfondist raha eraldamine kirikutele põhiseadusevastane. Õiguskantsler Ülle Madise saatis peaminister Jüri Ratasele ja valitsusele ettepaneku, mille alusel palub omandireformi reservfondist raha eraldamise määruse alapunktid viia kooskõlla põhiseadusega. Seejuures leiab õiguskantsler, et ...

Urmas Viilma: estovaatiline Eesti

Eestist ei tohi saada suletud, vaid arukalt avatud ühiskond. See arukas avatus kaasneb enesekindluse ja usuga oma riiki, millel on sajanditepikkune lugu ja pärand, moodsa aja edukogemus ning paljulubav visioon tulevikuks. Samas peame märkama aruka avatuse alternatiiviks oleva piirideta avatuse ohte, et Eesti Vabariigist ei saaks eestivaba riik, leiab EELK peapiiskop Urmas Viilma. "Ma tulen maalt, mille nimi on Eesti," alustas president Lennart Meri üht oma ...

Aukodanik Joel Luhamets: leidkem üles, milleks iseseisvus meile on kingitud

Vaimulik Joel Luhamets sai uueks Tartu aukodanikuks. Joel Luhamets, mida kodulinna tunnustus teile tähendab? Esiteks on see väga suur au. Teiseks mu hing rõõmustab, et ühiskond on seda tööd hinnanud, mis ma olen teinud. Kui Vene ajal tööle hakkasin, olin riigivaenlane ja mittetöise tulu saaja, nagu parasiit. Praegune ühiskond tunneb, et me ei ela ükspäinis leivast – Jeesus ütles edasi ka, et igast sõnast, mis lähtub jumala suust. See on tunnustus kogu kiriku ...

SILMAPIIRIL VÄLISMAALANE «Eestis on praegu tugev solvumise ja diskrimineerimise kultuur»

Postimehe saatesari «Silmapiiril välismaalane» toob fookusesse kuus Eestis elavat inimest, kes kirjeldavad oma kogemusi Eesti ja eestlastega. Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja, rootslane Patrik Göransson rääkis nõukogude mentaliteedist, solvumisest, nn tolerastiast, aga ka andeksandmisest. Vaata videot! «Eesti inimene on rootslase jaoks väga tuttav inimene,» rääkis Göransson, «on ühine ajalooline taust ja põhjamaine kargus.» «Sain väga hea soovituse, kui tulin ...

Me täname Sind, armas Jumal, Eesti maa ja rahva eest!

Ilus oled, Eestimaa, me sünnimaa. Kaunis on su loodus – metsad, põllud ja aasad. Kaunid on põlised tammed ja uhked taeva poole pürgivad kuused, imeilusad on liivased mererannad, puhas ja selge on Eestimaa vesi. Kevadel tervitavad meid siin sinililled ja ülased, nurmenukud ja kannikesed. Suve hakul puhkevad rukkililled – sinised nagu Eestimaa taevas südasuvel. Kes jõuaks üles lugeda kõiki neid kauneid lilli, mille juured on meie kodumaa mullas. Siin kasvavad isegi orhi­deed ...

EELK peapiiskopi läkitus Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliks 24. veebruaril

Eesti iseseisvuse väljakuulutamine sajandi eest toimus ajalooliselt õiget hetke ära kasutades. Selliseid hetki pakub Jumal üliharva ja vähestele. Täna võime möödunud sajandi peale tagasi vaadates tänada Jumalat mitme sellise hetke eest Eesti riikliku iseseisvuse loos, mida kasutasime vabadusse murdmiseks. Saame olla tänulikud. Tänulikud esmalt Jumalale, unustamata ära kõiki meie eelkäijaid ja kaasaegseid, tänu kellele Eesti on vaba. Rahvas, kes on elanud sajandeid ...

Tanel Ots – kirikuõpetaja, vallajuht, suure pere isa

Eesti Vabariigi 100. sünnipäev algab Tanel Otsale varavalges, kui ta, kaitseliitlase vorm seljas, koos perega Saku vallamaja juurde jõuab. „24. veebruaril on meil traditsiooniks päikesetõusul koguneda rahvarohkelt vallamaja ette lippu heiskama. Laulame ühislaule, sööme kiluvõileibu ja läheme koos kaitseliitlaste, noorkotkaste ja naiskodukaitsjatega Saku mõisaparki mälestuskivi juurde, kuhu paneme pärjad.“ Keskpäeval on Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots Jüri kirikus Rae valla ...

Tartu Maarja kirik on Eesti rahvale tähtis

Tartu Maarja Kiriku SA jaoks oli 2017. aasta tegus ja täis emotsioone. Sellesse aastasse jäi palju toimetusi, mida jäädakse mäletama. Kõige olulisem on aga see, et paljude vanade ja uute sõprade kaudu on meile järjest selgemaks saanud üks – oleme õigel teel ja meie kiriku taastamine on paljude inimeste südameasi. Usk toetab Maarja kiriku taastamist 2017. aasta on tõestanud, et Maarja kiriku taastamine ei ole üksnes ühe koguduse asi. Meie selja taga seisavad kõik kolm Tartu ...

Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga …

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistades mõtleme oma ajaloole ja sümbolitele, mis on aidanud meil tänasesse päeva jõuda. Eesti rahvuslipp on eestlastele alati olnud kodu kaunistav ja rahvast ühendav sümbol. Eesti Lipu Selts koos teiste isamaaliste ühendustega kutsub kaasmaalasi kaunistama rahvusvärvidega peopaigad nii Eestimaal kui mujal maailmas. Meenutagem ka inimesi, kes meie riigi loomises ja kultuuriloos on läbi sajandi olulist osa etendanud. Rahvuslipust ...

Minu Eesti

janne

Janne Kütimaa, pool elu, 20 aastat Eestist Soome ja Ahvenamaale pendeldanud: Eesti on mu elu hüppelauaks. Minu iseseisvumise aeg langeb kokku Eesti taasiseseisvumisega – see lõi sobivamal hetkel võimaluse siinsest kaugemale vaadata ja teispool vett omamoodi Eesti saadik olla. Mu Eesti ulatub eelkõige Setomaale, kust on pärit isa, suvise koolivaheaja vahvad mälestused ja identiteet Eestis – 50% seto! Teisalt ulatub see loodesse – rannarootsi alade ja väikesaarteni. Need on ...

Kolm tõdemust Eesti 100 aasta juubeli eel

EngmanKristel2017suvi

Viimase poole aasta jooksul on siinkirjutajal olnud tavapärasest rohkem kokkupuuteid rootsieestlaste ja nende teise-kolmanda põlve järeltulijatega. Need on üldjuhul paralleelselt mitme identiteediga inimesed. Sageli ei ole nende kodune keel eesti keel, kuid see ei ole takistuseks end eestlasena tundmisel. Eestil on nende inimeste südames eriline koht. On olnud üllatav, kuivõrd kiiresti on võimalik nendega vesteldes jõuda Eestist põgenemise ja uues ühiskonnas kohanemise ...

Manifest kõigile Eestimaa rahwastele

Eesti rahwas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseiswuse järele. Põlwest põlwe on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja wõõrast rahwaste wägiwallawalitsusest, weel kord Eestis aeg tuleb, mil „kõik piirud kahel otsal lausa lööwad lõkendama“ ja et „kord Kalew koju jõuab oma lastel õnne tooma“. Nüüd on see aeg käes. Ennekuulmata rahwaste heitlus on Wene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end ...

Eesti Vabariigi sünnipäevanädal

Eesti valmistub 100. sünnipäevaks. Olin nädala alguses tunnistajaks, kuidas karges lumises talvehommikus sätiti sinimustvalgeid kaunistusi Tartu raekojale, lisaks on raekoja ees kuus lipumasti rahvuslippudega. Küllap mõeldakse ka kodudes, kuidas oleks kõige väärikam tähtpäeva meeles pidada, ja tehakse selleks ettevalmistusi. On veel aega täiendada sümboolika varusid ja vaikselt mõtiskleda oma südames, mida see kõik minu jaoks tähendab. Terve aasta, eriti käesolev kuu ja ...

Vankumatus usus

Soone2012

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise kulminatsioon saabub mõne päeva pärast. 23. veebruaril 1918. aastal hõigati välja Eesti iseseisvuse manifest Pärnus Endla teatri rõdult. Päev hiljem tehti seda Tallinnas. Kokkuleppeliselt on kuulutatud just 24. veebruar Eesti Vabariigi iseseisvuse päevaks. Seda päeva on tähistatud kõrgelt lehviva sinimustvalge all, aga ka siis, kui rahvusvärvidega lipud hoiti varjatult seal, kus vaid kõige usaldusväärsemad pereliikmed seda teadsid. ...