Arhiiv veebruar 2018

Eesti Vabariigi juubelit tähistati väärikalt

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevõtmisi oli rohkesti ning need leidsid palju kaasalööjaid. Teiste seas osalesid juubelipidustustel aktiivselt usuinimesed. Olulisel kohal oli seejuures mõistagi saja aasta vanuste sündmuste meenutamine. Lisaks Eesti Televisioonis näidatud minisarjale „Hetk ajaloos“ etendati stseene iseseisvuse väljakuulutamise päevist ka mitmetel juubeliüritustel. Eriti populaarne oli pidupäevaüritustel aga iseseisvusmanifesti ettelugemine. Muuhulgas ...

Eesti lipp kõneleb!

Armas vaba rahvas! Iga heisatud lipp kõneleb! Nõnda räägib meile Eesti eduloost ja Jumala õnnistusest ka Eesti riigi- ja rahvuslipp siin Pika Hermanni tornis. Aga on olnud aegu, kus Eesti lipuvärvid on kõnelnud nõnda, et lipp ise on jäänud heiskamata. Nõnda on sinimustvalge kõnekalt rääkinud küüdirongis Siberisse läkitatute pisarapeegelduses, vägivalla eest võõrsile varjule pagenute hingehaavades, ikestatud isamaale maha jäänute murtud südamete sügavas sopis. Paljud rahvad ...

Hellhelgest nädalavahetusest

Möödunud nädalas oli palju sellist, mis muutis hinge hellaks, tuletas meelde, kui palju ilusat ja head on meile kingitud ja kui palju on meil põhjust olla tänulikud. Aga esmalt, hea lugeja, jagan Sinuga killukese kohtumist, mis ulatub mõne aasta taha. Üks mu Kanada sõber, eestlane, pani mind imestama. Ta oli läinud läbi suurte raskuste, kurbade kaotuste, kuid alati, kui kohtusime, kohtusin väga tänuliku, säravate silmadega mehega. Kord küsisin temalt, kuidas ta suudab olla ...

Ärgates uuel sajandil

KukkMihkel2_2016

Eesti Vabariigi juubelipidustuste kulminatsioon on selleks korraks seljataha jäänud. Usun, et ka kogudustes suutsime oma riigi sünnipäeva koos kogukonnaga nii väärikalt tähistada, kui vähegi võimalik, sest see oli ju meie ühine rõõmu- ja tänupüha. Eks pärast suuri pidustusi võtab argiellu tagasitulek ja sellega kohanemine mõneti aega. Mina ärkasin igatahes esmaspäeva hommikul vaatepildiga, millist ammu polnud näinud. Aknast välja vaadates märkasin kõigepealt öö jooksul maha ...

Mineviku tähendusrikkus

Rain_Soosaar_oige copy

Ajaloohuvilisele jätsid Eesti Vabariigi juubelipidustused veidi vastuolulise mulje. Saja aasta tagustele sündmustele viidati teemakohastel üritustel küll meelsasti, ent mitte alati ei pakutud asjatundlikke seletusi nende tausta ja tähenduse kohta. Ilmselt ei tunne paljud eestlased selle vastu tänapäeval erilist huvi. Võimalik ka, et juubelipäevil tundus pidutsemine olulisem olevat kui omaaegsete sündmuste üksikasjadesse süüvimine. Sündisid pöördelised otsused ju ülimalt ...

EELK kodulehel uuenenud siseveeb

Valmis on saanud uuenenud kujundusega EELK kodulehe intranet ehk siseveeb. Siseveebi otseaadress on nüüd http://eelk.ee/siseveeb/. Juurdepääs ehk kasutajanimi ja salasõna on endised. Vana intraneti sisu on üle toodud uude siseveebi. Uue lehe struktuuriga saab tutvuda sisukorra kaudu: http://eelk.ee/siseveeb/et/sisukord/. Suurim uuendus on foorumi lisandumine.

Diakonieksami sooritas neli tulevast diakonit

Teisipäeval, 20. veebruaril sooritasid EELK konsistooriumis eksami Valdek Hang, Meelis Holsting, Tanel Meiel ja Ülle Reimann. Usuteaduse instituudi pastoraalseminari juhataja, piiskop Einar Soone kirjeldas vaimuliku kandidaadi hindamist kolmetahulise või -kihilisena: „Üks osa on teadmised, mille põhjal on ette valmistatud – neid võidakse eksamil pisteliselt kontrollida ja küsida. Teine on praktilised oskused, mida läheb koguduses teenides vaja: kõnetehnika, esinemislaad ja ...

Aastapäevapidu

Tartust sõitis aastapäeva eel rohkelt autosid Pärnu. Vaatamata lühendatud tööpäevale tuli kahjuks nii päästekomitee ausamba avamist kui ka Matti Pätsi poolt ette loetud iseseisvusmanifesti kuulata raadiost autoroolis: ikka teel minevikust tulevikku, väärtustades olevikku. Minu ja Eesti Vabariigi sünnilinn Pärnu pidutses: rahvapidu ja kontserdimajas linnapea sätitud vastuvõtt, mida väisas ka president. Esmaettekandel olnud teos „Eile nägin ma Eestimaad“ oli vaimustav, ent ...

Lühiuudised

Raamatu "Eesti riigi 100 aastat" esitlus (M. Laar ja T. Hiio)

Eesti Vabariik 100 raamatu­­­sari hakkas ilmuma Juubeliperioodil (kuni aastani 2020) jõuavad lugejateni 44 aastapäevale pühendatud teost, avades riigi viimase sajandi arengulugu. Raamatusari „Eesti riigi 100 aastat“ valgustab eri valdkondade arengulugu läbi faktide ja sündmuste viimase saja aasta jooksul. Sarja haare on väga lai, meditsiinist kultuuri ja moeni. Teemadest kirjutavad valdkondade tõelised eksperdid. EV100 raamatusarja kolleegium on kolmeliikmeline: Aleksei ...

Taimi Välba muusikale elatud elu

Meie juured on ajaloos. Kogu rahva ajaloos ja iga inimese isiklikus ajaloos. Tartus veedab alates 2015. aasta oktoobrist oma pensionipõlve eile 80-aastaseks saanud teenekas kirikumuusik ja koorijuht Taimi Välba. Tema lugu algas Põltsamaal, kasvas ja pere lõi ta Tartus, kus sündis tütar Ilona Merzin, ja viljakad tööaastad veetis Taimi Viljandis, et siis taas tagasi pöörduda Emajõe Ateenasse. Tartus rõõmustavad teda hetked koos tütre ning lapselastega, rikas kontserdielu ja ...

Peapiiskop Urmas Viilma iseseisvuspäeva jutlus

Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis! Ja ära ütle oma südames: Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse, vaid tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks. 5Ms 8:10, 17–18 „Ma tulen maalt, mille nimi on Eesti“, alustas president Lennart Meri üht oma kõnet, mille ta pidas peaaegu veerand sajandit tagasi Münchenis. Kõigest paar aastat varem ...

Uus vaimulike toetussüsteem EELKs

Põltsamaal lõppes 2017. aasta aprillis alanud EELK vaimulike mentorite koolitus. Projekti koordinaator oli Siimon Haamer. Vaimulike toetamine vaimuliku juhendaja või mentori näol on olnud kõneks viimastel aastakümnetel nii EELK juhtimisstruktuurides kui ka vaimulike endi vahel. Aprillis 2015 otsustas konsistoorium moodustada EELK vaimuliku ameti komisjoni, mille raames loodi sama aasta oktoobris EELK vaimuliku ameti komisjoni vaimulike hingehoidliku toetamise ja vaimuliku ...

Meie keel on viipekeel

1. märtsil 2007 hakkas kehtima keeleseaduse uus redaktsioon, milles anti eesti viipekeelele riigikeelega võrdne staatus. Kirikusse jõudis viipekeel juba palju varem, ligi 25 aastat tagasi. Rääkisime Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku kurtidetöö pastori Riho Kurega möödunust, arutlesime, miks ja kellele me viipekeelset tööd teeme ning mis on selle töö rõõmud ja mured. Oleme mõlemad kasvanud viipekeelses kogukonnas. Riho Kurg on pärit kurtide perekonnast, viipekeel on tema ...

Erinev ajalugu, aga ühised väärtused

Turu ülikooli Educariumi saali oli kogunenud 17. veebruaril ligi 260 inimest, et tähistada Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit. Piduliku aktuse korraldajateks olid Turu ülikool, Turu ülikooli sihtasutus, Turu Tuglase Selts, Päris-Soome Eesti-keskus ja Eesti aukonsulaat Turus. Avakõne pidas ülikooli rektor prof Kalervo Väänänen ja tervituskõne Eesti aukonsul prof Keijo Virtanen. Peokõnedega esinesid president Tarja Halonen ja peaminister Jüri Ratas. Nii president Halonen kui ...

Tunnustus Mähe kiriku taastajaile

Pirita linnaosavalitsus tunnustas 21. veebruaril Estonia kontserdisaalis oma piirkonna tublisid inimesi ja häid tegusid. Pirita aasta inimese tiitli omanikuks sai Erik Vest, kes töötab Viimsi vallavalitsuses keskkonna- ja planeerimisameti juhatajana ning on Mähe Seltsi asutaja ja juhatuse liige. Pirita aasta teona tunnustati Mähe kiriku taastamist, mida vedas pastor Ruudi Leinus. Pühakoda taaspühitseti pärast põhjalikku ümberehitust möödunud aasta teisel advendil, 10. ...