Arhiiv november 2017

Kiriku ja riigi suhetest Soomes president Urho Kekkoneni ajajärgul

Urho Kaleva Kekkonen (1900–1986) on Soome ajaloo kõige kauem ametis olnud president, tema ametiaeg jäi aastatesse 1956–1981. Kekkoneni presidendiks oleku ajal muutus nii ühiskonnas kui kirikus vägagi palju ja kahtlemata jättis ta presidendina sellesse oma sügava jälje. Pekka Niiranen on teinud põhjaliku uurimuse. Tema raamat „Kekkonen ja kirkko“ (Helsinki 2000) analüüsib kiriku ja riigi suhteid president Kekkoneni ametiajal. Käesolevas artiklis seda ka refereerin. Tampere ...

Soome kirik valguskiireks nõukogude aja pimeduses

Mõeldes Soome Vabariigi 100. aastapäevale meenuvad vast igale eestlasele arvukad kontaktid põhjanaabritega. Need kontaktid on alati olnud tugevad ja tihedad ning iga ajajärk meie rahvaste ajaloos on andnud neile oma erilise kuju. Kõige keerulisem oli selliseid kontakte hoida ja arendada ajal, mil Eesti oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Sel ajal tunti rõõmu igast väiksemastki kontaktist. Need sündisid ja arenesid ajal, mil Martti Simojoki (1908–1999) oli Soomes ...

Soomlased toetasid hingehoiukoolitust

Soome kiriku haiglahingehoiu keskuse toetusel alustati 25 aastat tagasi Eestiski hingehoiu ja kriisiabi koolituskursusega. Selle tähtpäeva meenutuseks kutsub usuteaduse instituut laupäeval, 2. detsembril konverentsile „25 aastat hingehoidjate koolitamist Eestis“. Konverents, mis algab kell 10, peetakse Tallinnas metodisti kirikus (Narva mnt 51). Haigla hingehoiutöö koordineerimiseks Eestis asutati 1994. a sügisel kõigepealt haiglahingehoiu ühing, kuhu kuulus mitukümmend ...

Mis on rahvakirik meie kontekstis?

Burghardt,Matthias

Mis on kirik, seda me teame. Uus Testament ütleb meile, et see on Kristuse ihu, nähtav pühade osadus, Kristuse vaimne ihu jne. Luterlikus traditsioonis kõlavad eelkõige kaks eklesioloogilist väidet, millest ühe leiab usutunnistuskirjadest Schmalkaldeni artiklitest. Peatükk „Kirikust“ algab selliselt: „... ka seitsmeaastane [teab], mis on kirik – see on pühad usklikud ja „lambukesed, kes kuulevad oma Karjase häält““ (vrd Jh 10:3). Teine ja tuntumgi on kirjas Augsburgi ...

Üheksa põlvkonda teolooge on kirjutatud raamatusse

Kirjastuses ARGO välja antud raamat kajastab Eestimaa aja- ja kultuurilugu vähe käsitletud aspektist – läbi kirikuõpetaja ja kirikumõisa rolli. Tegu ei ole teoloogilise traktaadiga, hoopis mõnusalt loetava kultuuriloolise teosega, mis sobib ideaalselt ka jõulukingiks. Teose „peategelasteks“ on Hoerschelmannide (kasutatud on ka nimekuju Hör­schelmann) suguvõsa kaheksa põlvkonda, kes elasid-tegutsesid Eestimaal 18. sajandi keskpaigast kuni ümberasumiseni 1939 ja veel uuesti ...

Kuidas sündis sõnastik „Mõtlemise mõistevõrk“

mõtlemise-mõistevõrk copy

Sellest ajast peale, kui ennast mäletan, olen lugenud palju raamatuid. Aasta 2000 alguses asusin õppima usuteaduse instituuti (UI). Toimus üleminek uuele süsteemile ja me pidime esimese kõrghariduse astmes õppima 3,5 aastat. Siinkohal on võimalus tänada UI õppejõude, kes aitasid mõista, et maailmas on midagi palju huvitavamat lugeda kui raamatud. Kasulik oskus on suutlikkus lugeda ka inimesi. Vaimuliku juhi töövahend on eelarvamuste- ja võimuvaba suhtlemise oskus. Lugesin ...

Eesti kodanik olla on uhke ja hää

Kodanikupäeval, 26. novembril tänati ja tunnustati tublisid kodanikke. Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones tänuüritusel andis siseminister Andres Anvelt esmaspäeval, kodanikupäeval üle kodanikupäeva aumärgid. Aumärki antakse välja alates 1998. aastast. Tänavu tehti tunnustusele kokku 81 ettepanekut ja aumärgi pälvisid 15 inimest. Kodanikupäeva aumärgi üks saajaist oli Heiki Magnus (52) Haapsalust. Tema kandidatuuri esitasid kaaskodanikud Haapsalust. „Kaitseliidu ...

Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse pühapäevakooli lapsed käisid rabas

mustamae

Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse pühapäevakooli lapsed käisid oktoobri keskel koos juhendajatega rabas. Õpetaja Tiina Klementi sõnul on lapsi 15–20 ja tänu juhendaja Laura Veisveerule on pühapäevakooli lastest moodustatud koor, mis sai nimeks Tähe koor. „Eriliselt on tõusujoones lastetöö ja oleme selle üle väga õnnelikud,“ ütleb õpetaja. Heal tasemel on ka diakooniatöö, mille eest vastutab Ülle Reimann. Linnaosas elab hulganisti inimesi, kellel on raske eluga toime ...

Kolmkümmend aastat tagasi

Kolmkümmend aastat tagasi, 15. novembril 1987 pühitseti Tallinna toomkirikus ametisse peapiiskop Kuno Pajula (11.3.1924–26.11.2012). Veebiportaal Meie Kirik meenutab, et pühitsemispäeval oli Tallinna toomkirik puupüsti rahvast täis. Altari ette astunud Kuno Pajulale anti paljude ametivendade, külaliste ja kirikurahva juuresolekul pidulikult üle karjasesau ning Soome kiriku peapiiskop John Vikström lausus: „Toida sinule usaldatud karja Jumala püha sõna ja pühade ...

Palju õnne, Tallinna Jaani kirik, 150. aastapäeva puhul

Vabaduse väljaku ääres kõrguv, 19. sajandil valminud Tallinna Jaani kirik rikastab oma olemasoluga Maarjamaa võrratut kultuuripärandit ja rahva hingeharidust. Taevasse pürgiv kõrge torn ja rist selle tipus on läbi ajastute kulgenud võitude ja hädade vaikivaks tunnistajaks. Seintest vaatavad aknasilmad on tunnistanud, hoiatanud, hoidnud ja õnnistanud kõike platsil toimuvat. Minu esimene kätlemine Jaani kiriku pühaliku vaimse keskkonnaga toimus 1989. aasta talvel, kui õpetaja ...

Fookuses vägivallaennetus

vägivallaennetus

Esmaspäeval, 20. novembril andsid president Kersti Kaljulaid ja justiitsminister Urmas Reinsalu Tallinnas esmakordselt välja Just Film Festivali lapse õiguste programmi avamisel vägivallaennetuse auhinna. President Kaljulaid juhtis kõnes tähelepanu, et vägivallaennetus peab algama eelkõige igast inimesest endast ning ei tohi ka vaikida, kui teistele liiga tehakse. „Oma ühiskonda loome me iga päev omaenda käte, tegudega ja sõnadega. Lasteaedades, koolides, kodudes ja ...

Kirikumuusikud kohtusid Strasbourgis

Strasbourgis toimus protestantlike kirikumuusikute aastakonverents. Konverentsile oli tulnud esindajaid neljateistkümnest Euroopa riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Slovakkiast, Tšehhist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Islandilt, Rumeeniast, Šveitsist, Austriast ja Ungarist. Tänavu oli valitud konverentsi aruteluteemaks „Musitseerimine vanade inimeste ja dementsetega“. Esmapilgul tundus, et see pole küll teema, mis mind puudutaks, kõnetaks või mulle huvi ...

Naised reformatsiooni valguses 3. osa

3. Lisaks lastele oli Käthel alaline mure Lutheri viletsa tervise pärast, millesse Luther ise võrdlemisi hoolimatult suhtus. Üheks põhjuseks Lutheri tervise pideval halvenemisel pidas Käthe Lutheri reise, mis toimusid iga ilmaga ja igasugustes oludes. Ühel järjekordsel reisil olles reformaator 18. veebruaril 1546 oma sünnilinnas Eislebenis ka suri. Pärast Lutheri surma olid leseaastad Wittenbergi koidutähele väga rasked. Mõnede allikate andmetel kukkus ta vaimselt kokku. ...

Palve

Nii kui lambid valgustavad meie elu hämarikust hommikuni, nii valgusta, Issand, oma Vaimu valgusega meie hingi, kui rändame maisuse teid. Luba meid ikka alandlikuks jääda Sinu evangeeliumi valguse ees, nii nagu Sina oled alandlik oma Isale taevas. Alandlikkuses paistku Sinu taevane valgus meie südamesse!

Kuis pean ma vastu võtma …

SanderOve_2017marts_TiiuPikkur

Ilm 3:20–22 Õnnistatud, rõõmsat ja mõttekat advendiaja algust, head sõbrad. Samuti Issanda armust ja ligiolust saadetud uut kirikuaastat. Olgu ka üle öeldud meie algava aasta juhtsalm: „Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.“ (Ps 33:12) Advendiaeg viib meie mõtted Kristuse tulemisele. Õieti tema kolmele tulemisele: tulemisele lihas ehk alanduses, teistkordsele tulemisele aus ja väes ning Kristuse tulemisele igal päeval oma ...