Arhiiv veebruar 2017

Kvaliteedimärgiga ja oikumeeniliselt avatud

EELK Usuteaduse Instituut on pälvinud Eesti Kirikute Nõukogu 2016. aasta oikumeenilise aastapreemia. Instituut tähistas eelmisel aastal 70. sünnipäeva, olles Eesti vanim järjepidevalt tegutsev erakõrgkool, mille tööhaaret nii kirikus kui ka ühiskonnas laiemalt on märgatud ja hinnatud. Dekaan prof dr Randar Tasmuth ütleb, et oikumeeniline tunnustus oli meeldiv üllatus. Peaaegu kõikides kirikutes ja konfessioonides on inimesi, kes mingil moel ja ajal on olnud seotud ...

Koguduseliikme kohustus oma koguduse ees

Pereraadio „Kõnetuste“ saatetunnis rääkis peapiiskop Urmas Viilma külaskäigust Austraaliasse. Kohtumisel ühes koguduses ütles selle liige, et nii tore, et meil on liikmeid umbes 30. Viilma tõi võrdluse EELKga, kus sellise liikmete arvuga koguduses ohatakse: meil on ainult 30 liiget. Kogudused ongi erinevad. Suhtumine arvudessegi on erinev. EELKs on aruannete esitamise aeg ning kevadiseks kirikukoguks loetakse hinged ja liikmed kokku. Harju-Madise koguduse õpetaja Joel Siimu ...

Kiriku ja riigi ühendab rahvas

Viilma,Urmas_peapiiskop

Hakates kirjutama Eesti luteri kiriku iseseisvumise sajandal, juubeliaastal meie kirikust kui rahvakirikust, tuleb esmalt teha au- ja tänuavaldus Villem Reimanile (1861–1917). Rahvusliku mõtlemise suurkuju ja kiriklik visionäär Reiman oli esimene, kes, olles ilmselt tuttav teoloogi ja filosoofi Fr. E. D. Schleiermacheri (1768–1834) poolt avalikkusesse paisatud rahvakiriku ideega, teeb juba 1905. aastal Postimehes ilmunud viies artiklis konkreetsed ettepanekud kirikuelu ...

Minu kõne Eestile

Iga inimene näeb asju oma silmade, mõistuse ja südamega. Mõeldes Eestile küsin ma kõigepealt iseendalt: mida kujutab minu jaoks Eesti? Maad ja rahvast? Seda küll. Aga veel? Ajalugu, kultuuri, keelt – kõike seda, mida meie esivanemad ja me ise oleme loonud ja mis meie jaoks Looja on loonud – imeilus põhjamaa, tõsi küll, üsnagi kivise pinnasega, aga ikkagi viljakandev, õitsev ja rohelusse uppuv. See on see maa, mis meile hoida ja kaitsta on antud. Me oleme eestlased ning ...

Rahvavalgustaja

Eesti kirik võib rõõmustada: Kalle Kasemaa sai elutööpreemia. Ja väljastpoolt kirikut. Minu teada on ta ainus, kes teoloogina sellise preemia vääriliseks arvatud. Nüüd seisab see mees niisuguste vägevate kirikumeeste reas, mille algus ulatub Jakob Hurda ja Matthias Johann Eisenini. Sealtsamast leiame veel Rudolf Kallase, Jaan Lattiku, Uku Masingu, Eduard Tennmanni ning meie kaasaegse Toomas Pauli. Anne Pole just palju kirjutavaid kirikutegelasi, kes ei piirdu teoloogiaga. ...

Vaimulike talvepäevad Pilistveres

21. jaanuarist 18. veebruarini 1687 toimus Pilistvere pastoraadis nn teine piiblikonverents, omamoodi vaimulike konverents, kuhu oli kokku sõitnud hingekarjaseid ja teoloogiaüliõpilasi mitmelt poolt Eestist ning Riiastki. Need pastorid-keelemehed arutasid toona tuliselt Piibli tõlkimise üle meie maa keelde: näiteks kas tuleks aluseks võtta Martin Lu­theri saksakeelne piiblitõlge või lähtuda algkeeltest; kas kasutada Stahli kirjaviisi või Forseliuse oma ning mis kõige ...

Enn Soosaare konverents pühendus kaitse vaimule

Tõlkija ja publitsisti Enn Soosaare 80. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Kaitse vaim“ peeti 13. veebruaril Tallinna ülikoolis. Kõnelesid Soome kirjanik Sofi Oksanen, Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras ja Soosaare sõbrad ning anti üle eetilise esseistika auhind. Sofi Oksanen rõhutas oma eesti keeles peetud kõnes, et parim kaitse Eestile on kultuur, mille kaudu on võimalik näidata teistele rahvastele, mida tähendas okupatsioon ja millised võivad olla ohud tulevikus. ...

Soomepoisid on olnud usinad autorid

Tallinna linnaarhiivis on 22. septembrini avatud näitus „Põhjala tähistel“. Näitusel on võimalus tutvuda teostega, mida soomepoisid on kirjutanud või milles neist on kirjutatud. Näitusel on eksponeeritud soomepoiste kirjutatud ja erinevates keeltes välja antud ilukirjandust, teaduslikke ja populaarteaduslikke uurimusi, õpikuid, mälestusi, samuti noote ja eksliibriseid. Näitus avati 8. veebruaril soomepoiste jalaväerügemendi (JR 200) asutamise aastapäeval. Raamatud on ...

Peterburis sinimustvalges võtmes

Eesti iseseisvuspäeva tähistas Peterburi eestlaskond piduliku jumalateenistuse ja kontserdiga ning Eesti Vabariigi konsuli vastuvõtuga Peterburi Jaani kirikus. 19. veebruari armulauaga jumalateenistus oli tavapärasest kordades pidulikum: tähistati nii Eesti Vabariigi 99. kui ka Peterburi Jaani kiriku 6. taaspühitsemise aastapäeva. Teenisid piiskop Tiit Salumäe ja õpetaja Enn Salveste Eestist, esines koguduse koor. Jutluses meenutas piiskop Salumäe, kuidas ta kuus aastat ...

Käsmu kirikus peetakse igal hommikul palvusi

K2smu

Väikeses mereäärses Käsmu kirikus on iga päeva hommikul uksed avatud ja inimesed tulevad palvusele. Õpetaja Urmas Karileet ütleb selle võimaluse suureks Jumala imeks olevat. Kuigi ta ise on armulauaga palvust pidamas vähemalt 90% päevadest, ei ole viimase 10 kuuga ühelgi hommikul uksed suletuks jäänud. Õpetaja äraolekul peab kogudus isekeskis palvuse ära. Urmas Karileet ütles, et igatsust päeva Jumala sõna, palve ja lauluga alustada kandis ta südames, aga initsiatiiv ...

Riias avati Reformatsiooni väljak

Riias toimus 9. veebruaril tseremoonia, millega Peetri kiriku juures olev plats nimetati Reformatsiooni väljakuks, kirjutab lõunanaabrite kirikuleht Svētdienas Rīts. Sündmuse tähtsust rõhutas asjaolu, et sellest võtsid osa Läti president Raimonds Vējonis ja tema Riias visiidil viibinud Saksamaa ametivend Joachim Gauck. Läti Evangeelse Luterliku Kiriku (LELK) peapiiskop Jānis Vanags rõhutas oma kõnes, et Riia oli esimesi linnu Põhja-Euroopas, kus evangeelne õpetus võidu ...

Väärtused kogu eluks

Siiri ja Mihkel Oviiri elulooraamat äratab huvi. Tegemist on kirjastuse Tammerraamat uue, elulooraamatute žanrisse mitmekesisust toova, Eestile olulistest abielupaaridest kõneleva sarjaga „Paar“, mille Siiri ja Mihkli lugu sisse juhatab. Perekonnanimi Oviir ei vaja tutvustamist, kuid tiitellehel on siiski rõhutatud sõna „esimene“ tähtsust nende puhul: Siiri Oviir kui esimene naisminister ja Mihkel Oviir kui esimene kantsler iseseisvuse taastanud Eestis. Huvi äratab ka Siiri ...

Vabariigi aastapäeval oli ilus ilm

Eesti Vabariik sai 1937. aastal 19aastaseks. Veebruaris tähistati kirikus muidki tähtpäevi ning arutati ka tõsiseid tööasju. Veebruari kiriklikud üritused algasid Tallinna Kaarli kiriku 2. pihtkonna õpetaja Friedrich Stockholmi 25 aasta ametijuubeli piduliku jumalateenistusega. Sündinud oli ta 1. oktoobril 1884 Tartus. Ülikooli usuteaduskonna lõpetas 1911. Õpetajaks õnnistati 4. veebruaril 1912. Aastatel 1914–1918 teenis Peterburi Jaani kirikus. Kaarli kirikus teenimise ...

Palve

Kui hea on elus kulgeda mööda sirget teed – siht on silme ees, pole midagi, mis kõrvale meelitaks. Kõik on nii lihtne ja selge. Aga äkki – tee kõrval on midagi põnevat! Seda peab ju kindlasti uurima minema! Lähed, peatud, uurid ning siis võid mõtlema hakata: kuhupoole ma siis nüüd teel olingi? Hea, kui on keegi, kes taas õige suuna kätte juhatab. Minul on. Aga sinul?

Võime eladagi üksnes Jumala armust ja abiga

NirgiMargit_sept2016

Jh 12:25–33 Tänane kirjakoht lubab heita pilgu Jeesuse Jeruusalemma tulekule palmipuudepühal ja sellele järgnevatele sündmustele. Aastast aastasse on meie tähelepanu kinnitunud piduliku rongkäigu hingeülendavasse sündmustikku. Jeesuse olemus, Jumala tahtega arvestamise sügavus saab ilmsiks alles pärast palmipuudepüha ringkäiku: tema kuningaks olemise kõrvalpildina. Jeesuselt oodati, et tema kuninglik väljakutse tagaks juutidele poliitilise võidu, ilmaliku rahu ja ...