Kui kohal oli kirik Eestimaa südames?

Raudvassar, liina

«Annab Jumal tööriista, annab ka mõistuse,» vastas tippteadlane spontaanselt küsimusele, mis saab siis, kui teadlased oma tehisintellektialaseid leiutusi enam ohjata ei suuda. Oli tajuda, et tuntud rahvalik ütlemine jõudis akadeemiku keelele seoses just samal hetkel kõlava kirikukella heliga. Samas mõjuväljas kinnitas ta ka tasakaalustavalt, et egas teadlane-inimene Jumal ole, kellel kõik võimalik. Näited pärinevad 12.–13. augustini Paides toimunud arvamusfestivalilt, mis ...

Püha Rita kõnetab jätkuvalt

Katoliiklased tähistavad püha Rita päeva 22. mail, ent Eestis vähetuntud pühak meenub nüüd ja mitmel põhjusel. 14.–15. sajandi vahetusel elanud Itaalia nunn, sündinud Margherita Lotti, on eriliselt austatud praegu olümpiamänge võõrustavas Brasiilias. Kuus aastat tagasi püstitati Brasiilias Santa Cruzi püha Rita kuju, mis on veelgi kõrgem pealinnas Rio de Janei­ros asuvast Jeesuse kujust. Püha Rita poole palvetavad katoliiklased võimatutest olukordadest pääsemise eest, samuti ...

Kus ja kuidas tähistad taasiseseisvumispäeva 20. augustil?

Kaido Soom, EELK delegatsiooni liige soome-ugri vaimulike konverentsil: Sellel aastal tähistan ma Eesti Vabariigi taasiseseisvumise päeva Karjalas. Külastan soome-ugri vaimulike konverentsi, mis toimub Petroskois 17.–21. augustini. Tegemist on koosviibimisega, mida Eesti poole pealt on ette valmistanud EELK vaimulike konverentsi juhatuse liikmetena õp Kristel Engman ja mina. Seal osaleb delegatsioon EELKst eesotsas piiskop Tiit Salumäega. Kokku saavad soome-ugri vaimulikud, ...

Saarte praostkond sai juurde kolm jutlustajat

Jämaja kirikus said õnnistuse jutlustajatööks Sõrvemaa kogudustes kaks vastselt litsentsi omandanud jutlustajat Eve Viidalepp ja Tõnu Veldre. Mõlemad läbisid eelnevalt jutlustaja koolituse ning sooritasid edukalt eksami. Eksami võttis Kuressaares vastu komisjon koosseisus piiskop Einar Soone, praost Anti Toplaan, õpetaja Hannes Nelis ja allakirjutanu. Eksamile eelnes koolitus jutlustajakandidaatidele, mille korraldas usuteaduse instituut koostöös Tartu ülikooli ...

Lühiuudised

Rio_logo

Vaimulikud olümpial Rio de Janeiro olümpiakülas on avatud ka spetsiaalne keskus usklikele sportlastele. Seal tegutsevad kristlust, islamit, hinduismi, budismi ja judaismi esindavad vaimulikud, kes on vajadusel valmis aitama ja nõustama aga ka mõne muu usutunnistusega olümplasi. Paljudel rahvuskoondistel on olümpiamängudel kaasas oma vaimulik. Näiteks Soomes on see tavaks juba 1972. aastast alates, Tšehhi olümpiakoondisega liitus kaplan aga sel aastal esmakordselt. ...

Istutame reformatsiooni juubeliaastal 500 õunapuud

Ref500_logo_tsitaadiga

500 aasta möödumist reformatsiooni algusest 31. oktoobril 2017 tähistatakse üleilmselt. Eesti rahva jaoks on see usupidu, mille keskmes on inimest vabastav evangeeliumi sõnum. Peapiiskop Urmas Viilma kutsub üles reformatsiooni aastapäeva tähistama õunapuude istutamisega kõikjal üle Eestimaa. «Kutsun kõiki üles tähistama juubeliaastat üle Eestimaa kõikides linnades ja valdades, külades ja alevites, kõigis kihelkondades ja kogudustes, aga ka kodudes õunapuude istutamisega,» ...

Kirikumuusik Jaanus Romandi 95. sünnipäeva lävel

Kirikumuusikuna pikki aastaid erinevates kogudustes tegutsenud Jaanus Romandi tuli Tallinna toomkogudusse muusikatööle aastal 1981 ning töötas seal organisti ja orkestrijuhina 1990. ning koorijuhina 1996. aastani. 27. augustil täitub Jaanus Romandil 95. eluaasta. Nelipühal anti talle toomkirikus üle EELK tunnustusmärk kauaaegse teenimise eest kiriku muusikaelus. Külaskäigul Jaanus Romandi ja ta tütre Ingridi kenasse A. Kapi tänaval asuvasse koju sai räägitud ja kirja pandud ...

Nad on minu inimesed, nende eest tuleb palvetada …

Pastoraadi elu juurde kuulub, et aeg-ajalt satub sinna elu hammasrataste vahele jäänud, tihti üsna räsitud välimusega mees või naine, paludes raha või veidike süüa. Nõnda on see olnud ka Pärnumaal Kilingi-Nõmmel Saarde pastoraadis, kus 12 aastat tagasi alustas koguduse teenimist praktikandina praegune koguduse õpetaja Arvet Ollino (45). Arveti valik on sellisele küsijale pakkuda tööd, mille palgaks soe toit või toidupakike. Selline lähenemine on 16 mehele 12 aasta jooksul ...

Riigis, kes esimesena 25 aastat tagasi meie taasiseseisvumist tunnustas

Island325

Tänavu suvel olime eestlastena vist kõik ka pisut islandlased. Elasime kaasa ja tundsime varjamatut poolehoidu selle kauge, peaaegu maailma äärel asuva ning Eestist neli korda väiksema rahvaarvuga saareriigi vastu, kelle vapper jalgpallimeeskond Euroopa meistrivõistlustel palju suuremate, vägevamate ja kuulsamatega võrdväärsena rinda pistis. Eks oma osa meiepoolsele sümpaatiale lisas seegi, et just islandlased olid need, kes 25 aasta eest esimesena maailmas meie ...

Veerandsada aastat taasiseseisvumisest

20. augustil möödub 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Moskvas 19. augustil korraldatud riigipöördekatse ajendas Eesti ülemnõukogu järgmise päeva õhtul avaldama deklaratsiooni, mille kohaselt asuti 1940. aastal kaotatud iseseisvust taastama. Ülemnõukogu 105 liikmest hääletas selle otsuse poolt 69, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Tänu putši nurjumisele ning rahvusvahelise üldsuse toetusele õnnestus see otsus ellu viia, mis andis meie kodumaa ajaloole hoopis uue ...

Tagasi iseseisvate rahvaste perre

1991. aasta 20. augusti hilisõhtul võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, kus kinnitati Eesti Vabariigi iseseisvust ja taotleti Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Kuidas sellele otsusele reageerisid välisriigid? Esimese riigina taastas 22. augustil Eesti Vabariigiga diplomaatilised suhted Island, 24. augustil kirjutas Vene NFSV president alla seadlusele Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamise kohta, 27. augustil ...

Iseseisvuse taastamise aegne koosmeel tuleb üles otsida

20. augusti otsuse erakordsus seisneb eeskätt eri poliitiliste jõudude suutlikkuses saavutada harvanähtav üksmeel. Ei mõistnud tollal sugugi kõik kohe, milline vahe on iseseisvuse taastamisel ja iseseisvuse väljakuulutamisel. Eeskätt Marju Lauristini ja Liia Hänni järjekindlus aitas leida kohati vastandlikest seisukohtadest piisava ühisosa. Just suutlikkus leida ühisosa on küpse demokraatliku poliitilise kultuuri tunnus. Möödunud sajandi lõpul uskusid paljud, et ...

Peame kuulama oma südant

Iga rahva ülim hüve on oma riik. Seda on eesti rahvas ju sajandeid oodanud ja kord ka kätte saanud ning siis jälle kaotanud. Vaikselt on eesti rahvas kogu Vene aja igatsenud oma riiki jälle kord kätte saada, ükskõik kui kriitilised nad kunagi selle Eesti Vabariigi suhtes ka olid olnud. Aga hullemat kui riigi kaotus ei saa ühel rahval ju olla. Et oma kallis riik on nüüd kätte saadud, peaksime südamest rõõmustama, ja tegelikult ju rõõmustamegi. Puudujäägid, mis meile silma ...

Issand kutsub ja kinnitab

Pikkade varte otsas liiliad, taevasinised kellukad, lõhna hõljutavad roosid ja muud kaunilt ehitud lilled täna kirikulistel käes. Mis toimub? Aga ikka jälle traditsiooniline oma, Kärla kiriku sünnipäev koos hõbeleeripühaga. Sellel kirikul on vanust 174 aastat. Ajaloolised andmed kiriku kohta ulatuvad 1313. aastasse. 17.-18. sajandi vahetuselt on teada fakt, et Kärla kiriku pastori Jodocus Kohli eestvõttel rajati kiriku juurde esimesed metsakultuurid Eestis. Eks see ...

Kunglamaalt argipäeva

Sellest on nüüd 25 aastat. Veerand sajandit. Juba! Aga alles see oli … 20. augustil 1991 kell 23.03 olin minagi nende 69 ülemnõukogulase seas, kes Toompea saalis rohelist nuppu vajutasid. Eesti Vabariik tuli maailmakaardile tagasi. Teist korda ühe sajandi jooksul. Sedakorda täiesti veretult. Ja mis peamine – lauldes! Kaks-kolm aastat enne seda elasime otsekui ühises eufoorialaines. Millist Eestit me toona tahtsime? Ilmselt sellist, nagu laulus lauldakse – «Kui Kungla ...