Praost Auksmann kaalub USAsse minekut Los Angelese eesti kogudus USA läänerannikul on alates eelmise aasta suvest, mil Eestisse naasis kogudust 14 aastat teeninud õp Jüri Pallo, otsinud endale uut õpetajat. Koguduse juhatus kuulutas õpetaja ametikoha vakantseks ja ajab selle täitumiseni läbi külalisvaimulikega. Nüüd saab koguduse kodulehelt netis lugeda, et kogudus on teinud ettepaneku Pärnu praostile Enn Auksmannile (fotol), kes on pakkumise ka vastu võtnud. Praost ...
Armsad õed ja vennad, kallid kaasvõitlejad! Tänan kutse eest ütelda oma sõnum. Ette antud ajalistes raamides piirdun kolme punkti esiletõstmisega. Ametiaja pikkus Esimene asi, mida panen kandidaatidele ja valijatele südamele, on dogmaatiku suust võib-olla ootamatu. Küsimus, mis nõuab ja väärib tõsist tähelepanu, on peapiiskopi ametiaja pikkus. Läinud sügisel avaldasin ajakirjas Kirik & Teoloogia sel teemal põhjalikuma analüüsi «Peapiiskopi ametiaja pikkus». Tuletan ...
Teise poolde siinkirjutaja leivatööst kuuluvad ka teoloogilised probleemid ning üldsegi mitte ainult pärandina Tartu ülikoolis usuteaduskonna taastamisest aastatel 1991–1992. Mitmes põhimõttelises punktis on teoloog minu kui filoloogi kolleeg. Need punktid on keeled, üldine ajalugu, moraalikasvatus ja eetika ning auõpetus. Üldine ajalugu tähendab siinkohal Eesti-väliste rahvaste ja riikide ajalugu. Moraalikasvatuse sisuks on minu meelest sündsus ehk pahelisuse vältimine ...
Lääne praost Tiit Salumäe (62) vastutab assessorina kirikus mitme töövaldkonna eest. Tema pikaaegset tööd on tunnustatud paljude autasudega, sel reedel antakse talle üle Läänemaa teenetemärk. Konsistooriumi saalis maalidelt alla vaatavate piiskoppide pilgu all kõneleme Tiit Salumäega kirikust ja Eesti riigist. 11 aastat enne Teie sündi lõppes vaba Eesti riik. Mida tähendas poisikesepõlves Teie jaoks Eesti riik? Olen üles kasvanud Kuusalu kirikumõisas, mille suures ...
Kahe praosti, Urmas Nageli ja Marko Tiituse ühisest äratundmisest sai kokku Viljandi ja Võru vaimulike konvent. Päeva läbivaks teemaks sai piiskopiamet. Kõik ei saanud mahti, aga suurem osa vaimulikest oli mõlemast praostkonnast kohal, ametis olevatele lisaks ka emeeritused. Päeva alustuseks kinnitati ühist osadust missal, jutlustas Urmas Nagel, teenisid mõlemad praostid. Ühise arutlemise hakatuseks oli selgus selles, et tahame jagada oma isiklikke mõtteid selle üle, ...
Arne Hiobiga sain tuttavaks millalgi 1980ndatel. Mäletan teda sellest ajast innuka lugejana, kes rõõmustas igast uuest käsikirjalisest materjalist, mis meieni jõudis, ja seda ka teistega jagada tahtis. Vahepealsete aastakümnetega ei ole Hiobi innukus raugenud ja kristliku mõtlemise pika ajaloo tundmaõppimine on päädinud raamatuga, mille pealkirjaks «Luterliku dogmaatika alused». Sissejuhatuses ja tagakaanel väidetakse, et «see on luterliku teoloogia positsioone ...
TÜ Narva Kolledži rektor Katri Raik (46) on tartlanna, ta elab ja töötab Narvas peaaegu 15 aastat. «Juba paar aastat tunnen, et siin ongi minu päriskodu,» ütleb ta. Läinud aastal ilmus temalt linna kaasaegset elu haaravalt käsitlev raamat «Minu Narva». Kuidas raamat sündis? Võib-olla isikliku päeviku põhjal? Ei, päevikut ma pole pidanud, selleks polnud aega, ma ELASIN iga päev, iga tund ja iga minut, mul pole olnud siin palju puhkehetki. Siiski, suvel paar aastat tagasi ...
«Eestis on riigikirik ja selleks on Kaarli kirik.» Nii kõlas üks vastustest, mille andis üks küsitletu uuringu «Usuvabadus Eestis 2013» raames. Uuringu viisid läbi Inimõiguste Instituut ja Turu-uuringute AS (sealseks projektijuhiks oli Karin Reivart). Uuringutulemuste tutvustamisest Eesti Kirikute Nõukogu töökoosolekul on juba Eesti Kirikus andnud lühiülevaate Sirje Semm («Usuvabadus on Eestis tagatud», 29.01.2014). Uuringu käigus tehti elanikkonna küsitlus ...
Keldi kristlus oli omapärane nähtus kristluse ajaloos. Keldi kirik kestis 5. sajandist 12. sajandini. Ja selle kiriku teeneks on klassikalise õpetatuse säilitamine ja kristluse levik tumedatel aegadel Euroopa ajaloos. Viimastel aastakümnetel on palju kirjandust ilmunud keldi kristluse kohta, kuid eesti keeles on andmeid napilt, ilmunud on raamat püha Patricku legendidest, ei muud. (Eesti Kirik on 1999. aastal välja andnud Jaan Tammsalu toimetatud ja Valda Raua tõlgitud ...
10.–12. veebruaril toimus Londonis anglikaani kiriku üldsinod (general synod). Kuigi sinodi algne teema oli naiste ordinatsioon, tekitasid kõige pingelisemat diskussiooni hoopis kliimamuutusega seotud teemad, vahendab Suurbritannia uudistekanal The Guardian. Seni on kirik kliimamuutuse vastu võitlemiseks oma poolehoiu andnud, kuid sinodil otsustati, et vajalik on ka sotsiaalne ja majanduslik sekkumine: nimelt on kirik valmis kliimamuutust ja looduse reostamist ...
Jaanuari lõpus ilmus Tartu ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika dotsendi Urmas Nõmmiku sulest uue raamatusarja «Piibel kontekstis» esimene teos «Iiobi raamat». Uurisin autorilt, kes on ka sarja üks toimetajatest, sarja enda ja vastilmunud raamatu kohta. Mis on «Piibel kontekstis»? Tegu on raamatusarjaga, mis avaldab piibliraamatute ja -kirjandusega lähedalt seotud tekstide uus- ja esmatõlkeid eesti keeles, piibliraamatute ja apokrüüfide puhul ...
Montreali Jaani eesti kogudus pühitses 65. sünnipäeva. Pidulikul jumalateenistusel jutlustas endine Viljandi praostkonna õpetaja Kalle Kadakas, kes alates 2005. aasta suvest teenib eestlasi Torontos Vana-Andrese koguduses. Viimastel aastatel on Montreali eesti kogudust teeninud pensionil olev soomlanna Kyllikki Pitts, keda 2007. aastal õpetaja Heino Laaneots teenimistööle appi kutsus. Heino Laaneotsa surma järel ongi kogudust hooldanud õpetaja Pitts. Liturgia peab ta ...
Johannese evangeeliumi 4. peatükis on kirjakoht, kus Samaaria naine läks kaevule vett ammutama. Pärast Jeesusega kohtumist muutus naise elu kardinaalselt: ta oli saanud osa elava vee allikast – Jeesusest Kristusest endast. Tallinna Toomkoguduse naisring korraldab naistele pärastlõunaid «Naised kaevu juures», kus teemaks mõni piiblikoht, millest kõneldakse, samuti lauldakse, kuulatakse muusikat ja tehakse käsitööd. Viimati saadi Tallinna Toomkoolis kokku küünlapäeva ...
Malle Pärn arvab, et ta ei ole siit maailmast. Aga seda ajutist kodu siin ta armastab, eriti loodust. Tore on lugeda, kuidas ta avastas raagus puude ilu. Kuid maailm võib olla ka põrgu, kuhu on saadetud kurjategijad ja keda õpetavad inglid, arvab Malle Pärn. See ei ole uus mõte. Jah, kui praegust maailma olukorda vaadata – saastamine, kliima soojenemine, looduse rüüstamine, ülerahvastatus, ikka rohkem ja rohkem relvade tootmist, konfliktid ja sõjad –, siis tõesti äkki ...
Kui 1934. a jaanuaris oli muusikaelu keskpunktis Juhan Aavik oma 50. sünnipäevaga, siis veebruaris oli tähelepanu koondunud Miina Hermannile (Härmale), kes jõudis 9. veebruaril oma 70. sünnipäeva tähistamiseni. Endiselt säras tema silmis elurõõm ja noorus. Ka kirikumuusikud tervitasid ja tänasid meie suurt muusikut tema aupäeval. Oli ta ju lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreli erialal ja alates 1886. aastast oli ta orelikunstnikuna läbi käinud vist küll kõik Eestimaa ...