Arhiiv jaanuar 2014

Otsused

Konsistooriumi otsused jaanuaris Nõva koguduse õpetajaks kinnitati 1. jaanuarist seni kogudust diakonina teeninud Peeter Krall; koguduse hooldajaõpetaja kohustustest vabastati Tiit Salumäe. Ida-Harju praostkonna praosti kt Jaanus Jalaka avalduse alusel on ta määratud Prangli koguduse hooldajaõpetajaks alates 1. jaanuarist ja Tanel Ots on vabastatud sellelt kohalt. (Prangli koguduse diakon on Kalle Rebane.) Narva-Jõesuu koguduse hooldajaõpetajaks määrati 1. veebruarist ...

Riho Altnurme: Valisime humaniora, kuigi kaalusime ka socialia’t

Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan prof Riho Altnurme kinnitab Eesti Kirikule antud intervjuus, et ülikoolis tehtud struktuurimuudatus, mille tulemusel teaduskonnad on jagatud nelja valdkonda, ei mõjuta negatiivselt usuteaduskonna identiteeti. Kuigi uus aasta on juba «habemega», on ülikoolis sess veel hoos ja eelmisele semestrile sisuline joon alla tõmbamata. Kuidas jääb usuteaduskond rahule eelmise aastaga, kas plaanid realiseerusid? Õppejõud peavad oma aruande ...

Marje Üksise meditatiivsed kalad vaatamiseks kirikus

Tallinna Jaani kiriku galeriis saab näha väikest valikut graafik Marje Üksise (snd 1945) loomingust. Esitatud on kuus suuremõõtmelist graafilist lehte, igaühel neist on kujutatud üht suurt kala. Tegu on kunstniku 47. isikunäitusega. Oma pikal loometeel on Marje Üksine läbinud mitmeid etappe, lähtunud erinevatest motiividest, andnud neile erinevaid üldistusastmeid, süüvinud erinevate graafikatehnikate võimalustesse. Tema looming on pälvinud mitmeid autasusid nii 1980. ...

Rapla pühapäevakoolis tegid lapsed multifilmi

Pühapäevakooli laste tehtud multifilmi valmimine võttis aega kaks kuud. Rapla pühapäevakooli lastel valmis omatehtud kümneminutiline multifilm «Kõige esimesed jõulud», kus keraamilised nukud pandi elama, et jutustada vaatajale Jeesuse sünnilugu. Multifilmi idee sai alguse sellest, et üks õpilane kinkis pühapäevakoolile keraamilised nukud jõululoost. Samal hetkel sündis lootus need jõuluajal «elavaks» muuta. Täpset plaani siis veel polnud. Alguses mõtlesime nukuteatri ...

Ilmus kogumik Urvaste 600aastasest kirikust

Urvaste_kirik

Soovist talletada paberile olulisemat Urvaste kihelkonnakiriku minevikust, olevikust ja tulevikuväljavaadetest ilmus äsja rohke fotomaterjaliga mahukas kogumik (fotol). Saatesõnas toonitab Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumets, et trükise väljaandmine on seotud Urvaste kiriku esmamainimise 600. aastapäevaga, mida suurejooneliselt ka Urvaste kihelkonnapäevade raames mullu suvel tähistati. «Kirik pole ju sündinud üleöö või äkitselt metsast leitud. Suhted Jumalaga on ...

Valmis on saanud uute koraaliprelüüdide noot

Esmaspäeval, 20. jaanuaril toimus Tallinna Püha Vaimu kirikus noodi «Koraaliprelüüdid orelile» esitluskontsert. EELK Kirikumuusika Liit korraldas 2013. aastal konkursi uute koraaliprelüüdide saamiseks. Tulemus oli rõõmustav – laekus 22 koraalieelmängu. Žürii koosseisus Piret Aidulo (esimees), Kristel Aer ja Toomas Trass otsustas anda välja ühe I, kaks II ja kaks III kohta, lisaks märgiti veel ära seitse tööd. Kontsertesitlusel jagatigi preemiaid: I koht – Tuuliki Jürjo ...

Eesti vaim on vanem kui vabariik

Ühe näitena võime tõestuseks võtta EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse, kus 1863. aastal asus 556 koguduseliiget ehitama kirikut, mis oli mõeldud umbes 1500 kirikulisele ja kuhu koguduse liikmelisuse kõrgperioodil (1947!) kuulus üle 70 000 inimese. Mis koguduse muusikaellu puutub, siis siin – kui nõukogude aeg välja arvata – on tegutsetud n-ö kõrgliigas. Tänavu on põhjust tähistada mitmeid tähtpäevi: Kaarli Walckeri orel 90, Kaarli muusikaõhtud 90, Hugo Lepnurm ...

Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 1. osa

1. 2017. a möödub 500 aastat luterliku reformatsiooni algusest. Kuigi Martin Lutheri eesmärgiks ei olnud iseseisva kiriku rajamine, ei jäänud luterlik kirik siiski sündimata – viimselt ka sellepärast, et Lutheri järgijad rooma-katoliku kirikust välja arvati. Luterliku reformatsiooni käigus tõsteti kuulsate sola’de (ld «üksnes») kaudu taas keskmesse pühakiri, usk, Jumala arm ja Kristus: sola scriptura, sola fide, sola gratia, solus Christus. Samas tõi reformatsioon kaasa ...

Astu alla

Astu alla, rahva hulka, Õpetaja, karjane, Et ei kasvaks kuristikud, Kaljud teie vahele. Ainult käsud, õpetused, Ei need rahvast õndsaks tee, Kui ei saa sa sõbraks olla, Ega vennaks temale. Astu välja kitsast ringist, Oma silmi seleta: Hoopis uue maa ja rahva Imestades leiad sa. Kas sa tunned seda rahvast, Tema põue tuksumist, Tema rõõmu, tema muret, Vaimulendu, võitlemist? Kui ei tunne, kui ei mõista – Võõras rahvas, võõras keel – ...

Usk on kindel usaldus

Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida ei nähta. Usu kaudu me tunneme, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et mitte sellest, mida võib näha, ei ole tekkinud see, mida nähakse. Hb 11:1,3 Usk on kindel usaldus … Kui kergesti ja kui tihti me seda mõtet väljendame, ütleme ja ka mõtleme! Hoopis iseasi aga on see, kui tihti me tegelikult selle järgi ka elame. Ja kui kergelt või raskelt see meil siis õnnestub. Kindel usaldus. Kindel usaldus millegi vastu, mida ...

Eestpalve

Püha Jumal, me täname Sind, et saatsid oma Poja siia maailma, et anda temas vastus inimeste küsimustele. Täname, et Kristuses on lahendus meie muredele. Aita meil kogeda seda armastust, mida Kristus tuli siia maailma tooma, ja aita meil seda armastust jagada ka neile inimestele, kes on meie ümber üksi oma murede ja probleemidega. Aamen.

Jeesus äratab usule

Jeesuse avalik tegevus oli alanud ja see ei jätnud inimesi külmaks. Ta kõnetas inimesi nii oma õpetuste kui imetegude kaudu. See, et Jeesuse õpetused puudutasid inimesi ja olid elulähedased, oli märk tema jumalikkusest. Kristuse õpetused ei jäänud teoreetiliseks tarkuskõneks, vaid ta kinnitas nende paikapidavust tegudega. Jeesuse teod olid juhitud Jumala armastusest ja ligimese aitamisest. Hädasolijat aidates ei mõelnud Jeesus endale, vaid tema jaoks oli kõige olulisem ...

Eesti Piibliseltsi viktoriin. Küsimus nr 3

Clipboard01

Eesti Piibliselts jätkab piibliteemalist viktoriini, mis sel aastal on pühendatud emakeelse Piibli 275. aastapäevale. VASTUS 15. jaanuari küsimusele Jumal lubas prohvet Jeremija kaudu, et teeb oma rahvaga uue lepingu ja seekord kirjutab oma seaduse nende südamesse. (Jr 31:31–33; Hb 8:8–10) Toimetusse laekus 15 vastust, loosi tahtel saab auhinna Villu Käo. Võitjal palutakse ühendust võtta Eesti Piibliseltsiga. KÜSIMUS 3) Kui Joosep ja Maarja oma poja esmakordselt ...

Nimeline kroonlühter kirikule

Peetri_8199

Tartu Peetri kogudus on algatanud vöörmünder Andrus Kruusla ettevõtmisel annetuse kogumise, mille tulemusel soovitakse otsaloožide, kiriku rõdude ja rõdualuse pingistiku kohal olevad lambikesed asendada sobilike kroonlühtritega. Esimesed 12 lühtrit annetati detsembris ja need pühitseti 4. advendipühapäeva jumalateenistusel. Paigaldada on veel 27 lühtrit, ühe lühtri maksumus koos paigalduse, pirnide ja graveerimisega on 200 eurot. Nimelt graveeritakse annetaja soovitud tekst ...

Oikumeenilised õpetusõhtud

Nõmme Rahu kirikus jätkub sügisel alustatud piibliõpetuse õhtute seeria «Tähendus sõnade taga». Üritus toimub kord kuus teisipäeviti kell 18.30 järgmistel kuupäevadel: 21. jaanuar, 18. veebruar, 18. märts, 8. aprill, 13. mai. Kõneleb Agape Euroopa evangelist Soomest Ilkka Puhakka. Õpetusõhtute jooksul on võimalus teada saada, kuidas Jeesuse tähendamissõnad kõlasid tollel ajal elanud inimestele. Kuidas Jeesuse aja inimesed mõistsid suure õpetaja sõnu lähtuvalt nende endi ...