Arhiiv august 2013

Kontsert oreli heaks

8. septembril kl 18 on Maarja-Magdaleenas kontsert sealse oreli heaks. Esinevad Kalle Loona viiulil, Siim Barkala metsasarvel ja Miina-Liisa Kuusemaa ning Anneli Klaus orelil ja klaveril. Sissepääs annetusega.

Laulgem Loojale

29. augustil kell 19 on Viimsi kirikus kontsert oreliehituse toetuseks. 2011. aasta suvel moodustasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonna kursusekaaslased Greesi Langovits, Kristi Veeber ja Ott Indermitte ansambli ja neid saadab organist Hille Poroson klaveril. Kõik neli muusikut on kokku tulnud erinevatest kogudustest: Tallinna Jaani ja Oleviste, Pärnu Agape ja Rapla Maarja-Magdaleena kogudusest. Lisaks ühendab meid soov esitada vaimulikku klassikalist ...

Täname

Head lugejad, teil on võimalik annetada jumalasõna levikuks SA Ajaleht Eesti Kirik 221020430989 Swedbank

Kontsert

XI Pärnu orelifestival Pärnu Eliisabeti kirikus on orelifestivali viimane kontsert. 30.8. kl 20 esineb oreliduo Hille Poroson ja Tiia Tenno. Narva Aleksandri kirikus 31.8. kl 14 orelipooltund: Gustav Leo Kivirand (orel) ja Samuel Jalakas (trompet). (Tasuta) 31.8. kl 20 klaveriõhtu Pärnu Eliisabeti kirikus. Esineb Tanel Joamets. Kavas Grieg, Debussy, Skrjabin, Chopin, Sumera, Mozart. Kontsert on piletiga. Maailmakuulsusega esinejad 4.9. kl 10 annab Tallinna Oleviste ...

Õnnitleme

Kaido Saak 29. augustil – 48 Peep Audova, emeeritus 2. septembril – 70 Ordinatsioonitähtpäev 29. augustil – 13 Ants Tooming 3. septembril – 69 Toomas Jeremias Põld, praost emeeritus

Balti keti mälestuste kogumise ürituse pressikonverents

27. augustil kell 11 toimub Balti keti mälestuste kogumise ürituse pressikonverents Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaalis. Europeana kutse pdf formaadis  

Miks Ruhnu on hädas puidumardikatega?

Juba aastakümneid on Ruhnu saarel olnud probleem puitu kahjustavate putukatega. Nende tekke ja nende vastu võitlemise kohta on olnud erinevaid arvamusi. Selgust on asjasse toonud Euroopa Liidu FaBBi projekt. 2010. aastast on putukate probleemi uuritud Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programmi Interreg IVA projektis FaBBi, mis tõlgituna tähendab puidu seen- ja mardikakahjustusi Kesk-Läänemere saar-te ja rannikuala hoonetes. Praeguseks on uuringu tulemused suuremalt osalt ...

Segakoor HUIK! pani iidsed pühakojad helisema

Inimestel on kirikutest erinevad arvamused: ühed peavad neid eesti maausu hävitajate võimukodadeks, teised aga maarahvale kirjaoskuse vahendajateks, kolmandad ainulaadse akustikaga kontserdipaikadeks… Olgu igal arvajal pealegi oma nägemus kirikutest. Kindel on, et mitmeid sajandeid seisnud ehitised väärivad tähelepanu, hoidmist ja austust. On ju pühamud ehitatud meie esiisade raske tööga ja meie oma paesest pinnasest võetud kivist, milles on talletunud miljonite ...

Haapsalu kogudus käis Osmussaarel ekskursioonil

Haapsalu luteri kogudus on aastaid käinud 20. augustil ekskursioonil, seekord sõideti Osmussaarele. Ekskursioonijuht Tõnis Padu saatel kõndis paarkümmend reisilist läbi saare põhjapoolse külje Lõunasadamast tuletornini. Peamiselt liiguti mööda rannikut vee ja maa piiril, sest sealt võib oskaja lugeda maa ajalugu nagu raamatust. Tõnis Padu on hariduselt küll arhitekt, aga Osmussaarel oskas ta tähelepanu juhtida ammuse maavärina jälgedele, põnevaile kivimeile ja ...

Kõrvemaa südames

Albu vallas soode ja rabade keskel seisab püha Matteuse nimesse pühitsetud Järva-Madise kirik, üks väiksemaid ühelöövilisi pühakodasid Eestis. Just selle torniga võrdles sulane Juss A. H. Tammsaare «Tões ja õiguses» lakaredeli pikkust, sealsed kellad helisesid üle soo Väljamäele. Pärast Roosna-Allikut ja Kaalepi küla hakkab paistma kirikutorn, mis ilusti sobib maastikuga ja kutsub lähemale. Tee viib viljapõllu vahelt, vasemale jääb tilluke ümar kabel. Kiriklas on veel ...

Kõpus püüti koos lastega kogeda paradiisitunnet

Kõpu Peetri kogudus korraldas koos oma Soome sõpruskogudusega Keravalt laste päevalaagri «Paradiis».  Reedest pühapäevani olid päevad täis erinevaid tegevusi – hommikust õhtuni Kõpu kiriku või kooli juures, õhtul koju puhkama, et uut päeva laagris alustada. Pühapäeval koguneti peredega kirikusse jumalateenistusele. Lõunasöögi ja õhtuoote eest hoolitses Kõpu vald, oma abi pakkusid paljud. Kerava koguduse vabatahtlikud ja kogemustega lastetöötegijad hoolitsesid ...

Hea Eesti Kiriku lugeja!

Projekti «Ajaleht EESTI KIRIK koguduste uutele juhtidele» raames vormistatud tasuta tellimuste aeg saab augustis ümber. Pakume projektis osalenutele pooleks aastaks soodustellimuse võimalust hinnaga 8 eurot. Igasse kogudusse on koguduse nõukogu liikmetele võimalik vormistada kaks tellimust. Lehe tellimiseks helista 733 7795 või kirjuta sirje.kasemaa@eelk.ee. Sirje Kasemaa, Eesti Kiriku levijuht

Seletav kirik ja püha saladus

Taas räägitakse, et kirik on kriisis. Seda põhjendatakse viimase rahvaloenduse andmetega, mille kohaselt määratleb end kirikusse kuuluvana märksa vähem inimesi kui kümmekonna aasta eest. Ja nagu ikka on kohal ka need, kes teavad, miks see nii on. Ühed ütlevad, et kiriku populaarsust on kahandanud liigne vabameelsus, teised on vastupidisel seisukohal, väites, et oleme olnud liiga konservatiivsed oma tavadest kinnihoidmisel ja teatud nähtustele hinnangute andmisel. On see ikka ...

Vabadus eeldab vastutust

Jyrjo_Tuuliki

Väga paljudes Eesti linnades on olemas Vabaduse tänav. Tallinnas on see lausa väljak, mitmetes linnades kena lai puiestee. Narvas on ka Vabaduse tänav olemas, aga selline omasugune – mõlemast otsast kinnine. Otse sinna ei pääse, vaid ainult külgteede kaudu. Ka Eesti vabadus tundub kohati kui ummiktänav. Kui ühelt meie Soome misjonärilt küsiti, mis Eesti osas kõige enam imestama paneb ja eriline on, siis ta vastas, et sõnavabadus. Et Soomes ega mujal maailmas seda nii palju ...

Aeg sünnib koos armastusega

Tiitus,Marko

C. S. Lewis kirjeldab oma raamatukeses «Lihtsalt kristlus» «uusi inimesi», keda leidub siin-seal üle maailma ning kes kannavad endas Jumala uue loomise tunnusmärke: «Nad ei sarnane kuigivõrd sellega, mida tavaliselt mõeldakse usklike inimeste all. Nad ei tõmba enestele tähelepanu. Me kaldume arvama, et meie oleme nende vastu lahked, aga tegelikult on nemad meie vastu lahked. Nad armastavad meid rohkem kui teised inimesed, aga nad vajavad meid vähem (me peame ületama oma ...