Arhiiv aprill 2013

Ülestõusmispühadest õigeusu kirikus

Kui läänekirikus on tänavused ülestõusmispühad seljataga, siis kristlik idakirik alles valmistub tähistama ülestõusmispüha, mis käesoleval aastal langeb 5. maile. Õigeusu kirikus peetakse ülestõusmispüha (ehk paasapüha õigeusuliste kõnepruugis) laulusalmi järgi kõigi pühade pühaks ja kõigi rõõmude rõõmuks. Seepärast tähistatakse seda iseäranis piduliku ja kompleksse jumalateenistusega, mida kaunistab rikkalik õigeusu lauluvara. Alljärgnev on äärmiselt põgus pilguheit ...

Ühekülgsuse tulemused

Eesti hokisportlaste ebaväärikas käitumine välismaal tekitab tülgastust. Aga püüdkem mõtelda asja üle isiklikult samastumata – ikkagi meie hokipoisid! – ja analüüsigem, kus on sellise tulemi algus, kuhu on külvatud seeme. Tublid mängumehed, oma ala professionaalid, aga inimestena kuidagi vastupidi – mitte professionaalid ja vist isegi mitte mängumehed, pigem fantaasiavaesed. Ei oska viinaga ümber käia, ei lõdvestuda, suhtuvad tarbijalikult teise inimesse (antud juhul ...

Eesti Kirik teie postkastis

Aprillis käivitus kaks projekti, mille kaudu ajaleht Eesti Kirik jõuab kahe organisatsiooni toetusel enamate inimesteni. Kuigi EELK ajaleht, on Eesti Kirik püüdnud oma võimaluste kohaselt hoida pilgu avarama ja jälgida ning kajastada ka seda, mis toimub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutes. Aastate jooksul on meil EKNiga olnud mitmeid ühisprojekte, mille tulemina on ilmavalgust näinud mõnigi ajalehe lisa. Seekord on EKN leidnud võimaluse toetada projekti, millega kuue ...

Paigalseis on patt

Lääne-Harju praostkonna koguduste vaimulikud ja esindajad kogunesid iga-aastasele sinodile Järvakandi «nukukirikus», praostkonna noorimas ja väikseimas pühakojas. Sinodi avapalvusel teenis kaasa koguduse naisansambel. Oma kõnes tuletas peapiiskop Andres Põder kõigile meelde, et usuelu on rännak, kindla linna otsimine, ja paigalseis sellel teel on patt. Palvuse ja kohvipausi järel alanud sinodikoosolekul andsid koguduste vaimulikud ja saadikud ülevaate praostkonna elust. ...

Maarjamaa konvent andis üle ordenid

Roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan võttis Arendia Elita von Wolsky Suguvõsaföderatsiooni esinduselt vastu Conventus Terra Mariana Altaria Mariana ordeni. Rooma-Katoliku Kiriku Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraali Johannes Paulus II saalis anti piiskop Msgr. Philippe Jourdanile ja dr Ingmar II Johannes Kurele üle Conventus Terra Mariana (Maarjamaa Konvent) Altaria Mariana ordeni vastavalt II ja III klass. Õnnitlustseremoonia käigus luges emand Marika ...

Valimised EELKs

Valitakse kirikukogu liikmeid Valimised on jõudnud kogudustest praostkonna tasemele ning sinoditel valitakse kuni 31. maini EELK XXIX kirikukogu saadikuid. Kirikukogu liikmed on ameti poolest peapiiskop, piiskop, kantsler, assessor ja praostkonna praost. Vaimulike konverentsil ning seni toimunud sinoditel on kirikukogu saadikuiks valitud: Kaido Soom Randar Tasmuth Matthias Burghardt Jüri Ehasalu Urmas Arumäe Madis Kütt Leevi Reinaru Lembit Tammsalu Raivo ...

Saajaist andjaiks kasvamine

Kahel nädalalõpu päeval arutleti Tallinnas misjoni võimalikkuse üle. Küsimus välismisjonäride läkitamise kõhklevast olukorrast Eestis oli esimesel päeval nelipühikiriku majja Tallinnas kokku meelitanud ligikaudu 80 osavõtjat meilt, Rumeeniast, Saksamaalt, Lätist, Brasiiliast, Soomest, Venemaalt jm.  «Mis elu see on, kui me ei kuuluta Jumala armastust, seda kaaslastega ei jaga?» alustas avapalvust retoorilise küsimusega peapiiskop Andres Põder, lisades: «Maised piirid siin ...

Ahh, see kõlab nagu Ahrens!

Eduard Ahrensi konverentsi emotsionaalseima osa moodustas Aivar Simsoni ja Paul Männi ajalooline ülevaade ja mõtisklus Ahrensi monumendi saamisloo teemal. Toomas Mäeväli

Tänavu on hulk ümmargusi tähtpäevi, mis kõik seotud kirikuõpetaja ja keeleuuendaja Eduard Ahrensi nimega. Nii möödus 210 aastat tema sünnist ja 150 surmast, 170 aastat tagasi sai kaante vahele Ahrensi «Eesti keele Tallinna murde grammatika» ning kümme aastat hiljem selle täiendatud ja uues kirjaviisis näitlikustatud trükk. Kui tänapäeval mõne Kuu­salu kandi noore käest küsida, kes oli Eduard Ahrens, siis mõnel juhul elab vastajal hea sõber sellenimelisel tänaval, aga ...

Jüri Keskpaik loob oma ülemlaulu

Ma pole kunagi Uplinnas käinud ega kahjuks ka mitte linnuteadlase Jüri Keskpaigaga kohtunud, aga tema Eesti Kirikus ilmunud lugu «Palvega looduses» lugedes ja temaga vesteldes meenusid mulle keldi palved ja Pauluse kiri korintlastele. Mets tema Uplinna talu ümber on linnulaulu täis, vaikuse periood looduses on läbi saanud. Möödunud neljapäeval, kui Jüriga juttu ajasime, ütles ta, et just jõudsid kohale linavästrikud ja et sookurg on majast kolmesaja meetri kaugusele pesa ...

Naiskodukaitsjad tõid Haapsallu pidulikkust

Pühapäev oli Haapsalu kahes kirikus ja nn šokolaadi promenaadil eriline, pakkudes nii pidulikkust kui ka raskeid mälestusi. Naiskodukaitsjad oma esinduslikes vormides pakuvad silmarõõmu ja tekitavad turvatunde, kui nad rühmakesi mõnele üritusele ilmuvad. Nüüd oli lisaks kohalikele naiskodukaitsjaile Jaani kirikusse jumalateenistusele tulnud grupp Tartust, et osaleda mälestusüritusel ja avada nimeline pink Salme, Karl ja Heino Noorele. Eestis on saanud tavaks mälestada ...

Narva orelipoiss tõi koju laureaaditiitli

Venemaal toimunud orelikonkursil «St. Peterburg – Gattšina» pälvis kümneaastane Narva koorikooli oreliõpilane Andres Naruson laureaaditiitli ja I preemia. Konkurssi peeti kahes linnas, Peterburis ja Gattšinas kolmes grupis, tutvustas konkurssi lähemalt kahe õpilasega võistlemas käinud organist Tuuliki Jürjo. Andres Naruson võistles I grupis, kus oma oskused panid proovile lastemuusikakoolide õpilased. Andrese enesekindlat mängu olen isegi võinud paaril korral nautida. ...

Film ristiusu jõudmisest Eestisse

18. aprillil oli dokumentaalfilmi «Ühendav usk» esilinastus. Et 2013. aasta on Eestis kultuuripärandi aasta, siis on Eesti Kirikute Nõukogu toetusel valminud film panuseks sellele sündmusele. Väga palju küsimusi ja erimeelsusi on tekitanud ristiusu jõudmine meie maale. Dokumentaalfilm «Ühendav usk» püüab avada ristiusu jõudmist Eestisse, kus varem valitsesid piirkondlikult erinevad uskumused. Esitatud on arheoloogide, kultuuriloolaste, rahvaluule- ja keeleteadlaste ...

Raul Ok(k): Jumala silma all elatud elu

19. aprillil 1913. aastal Kuressaares sündinud Raul Ok on sängitatud puhkama Risti kiriku kalmuaeda. Risti kirik jäi tema viimaseks teenistuspaigaks. Alustanud jutlustajana 1945 Rannamõisa koguduses, sai Raul Okist pärast ordinatsiooni 14. detsembril 1949 Tallinna toomkirikus aastateks 1950–60 Kuressaare koguduse õpetaja. Tema teenida olid ka Anseküla, Jämaja ja Kaarma kogudus ning viimasel saarel viibimise aastal Kihelkonna ja Kärla kogudus. 1960. aasta suvel tuli pere ...

Palve

Tee ja rada lähevad üles ja alla, käänakud on suured ja nurga taga tulevast pole aimugi, selline on elu maailmas – ei tea, mis rännak toob. Elades Jumala lapsena võib kindel olla: see, mis tuleb, on Looja tahtmine – tema arm ja heldus.

Nähtamatu ja tõeline

Jh 16:5–15 Just nõnda ilmutab Piibel meile Jumalat. Kuidas aga saab miski olla ühtaegu nähtamatu ja tõeline? Nii võivad küsida kaheldes isegi need, kellele Piibel on autoriteetne. Eks kõik katsed mahutada Jumalat oma kogemuslikku ja ratsionalistlikku maailmapilti on üksnes väljakutse tühistele manipulatsioonidele. Ja need pole kunagi sihile viinud. Jüngridki olid ühel hetkel lahendamatu küsimuse ees: kuidas saab Jeesus, nende seni lahutamatu kaaslane, olla veel sel juhul ...