Arhiiv aprill 2011

Tühjenevad külad, stabiilne töö

Sinodi pidulikuks avajumalateenistuseks valmistusid praost Joel Luhamets, Torma õpetaja Mehis Pupart ja pastor loci  Rene Alberi vastvuntsitud pastoraadi ruumes. Peeter Paenurm

12. aprillil Avinurmes peetud Tartu praostkonna sinodil tõdeti, et vaatamata välistele kiirelt muutuvatele oludele jätkub kiriku töö stabiilselt.Sinodi jumalateenistus peeti Avinurme kirikus, koosolek elulaadikeskuse saalis, mis on just märk eelmisel aastal lõppenud suurest tööst, mille käigus päevi näinud pastoraadihoone kogukonna vajadusteks remonditi.Koguduste igapäevatööMöödunud aasta ...

Jeesuse Kristuse kannatustee jälgedes

Maarja Engel Paenurme joonistus

Palmipuudepüha«Järgmisel päeval kuulis pühadeks kogunenud suur rahvahulk, et Jeesus tuleb Jeruusalemma, ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis: «Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda n»imel, Iisraeli kuningas!» Aga Jeesus leidis eeslisälu ning istus selle selga.» (Jh 12:12–14)Kõrged rahvajuhid ja sõjamehed sõitsid linna alati hobuse seljas, ...

Arne Hiobi raamat räägib usust ja teadusest

Peapiiskop Andres Põder tänas kogu EELK nimel raamatu autorit Arne Hiobit tehtud töö eest. Marek Roots

Praegusaja Eesti küllaltki põudsel algupärase teoloogiakirjanduse põllul on iga uue taime sünd tähelepanuväärne sündmus. Tallinna Jaani kiriku valgusküllases lõunasaalis esitleti Arne Hiobi teist raamatut «Religioon minevikus ja tänapäeval. Kristlus ja maailmareligioonid fundamentaalteoloogilises vaates» (Johannes Esto Ühing). Esitlusele kogunenud huvilised täitsid saali pilgeni, mõnigi ...

Doktoritöö kirikuehituse olulistest aastatest

Tiina-Mall Kreemi doktoritöö on jõudnud raamatusse.Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal on Eesti kunstiakadeemia väljaandel ilmunud raamatuna «Viisipäraselt ehitatud». Kuigi autor Tiina-Mall Kreem on vaadelnud kolme aastakümmet, 1855–1881, ehitati 19. sajandil Eestisse paarsada pühakoda ja nimetatud perioodi peetakse luterliku kirikuehituse viimaseks suuremaks õitseajaks. Järgnenud ...

Jumalikku armastust ülistav laulik

Jacopone da Todi (1230–1306)

Aristokraatsest Umbria perekonnast pärit Jacopone töötas juristina. Kui tema naine suri, oli Jacopone 47aastane. Teadmata põhjusel loobus da Todi ametist ning hakkas räbalates kahetsejaks, bizzacone'ks. Kümme aastat hiljem astus ta frantsiskaani ordu liikmeks. Da Todi veetis palju aega püha Franciscuse elu üle mediteerides. Ka armastas ta kirglikult Daam Vaesust. Siis sekkus ta paavstivastasesse võitlusse, mispeale vangistati ...

Nüüd tõstkem rõõmuhääli

Paul Gerhardti laul «Nüüd tõstkem rõõmuhääli» Johann Crügeri lauluraamatus.

Laulu luguKiriku laulu- ja palveraamatus (KLPR) leidub nr 114 all üks ülestõusmispühade koraal geniaalselt Gerhardti-Crügeri tandemilt. Kus ja millal Paul Gerhardti ja Johann Crügeri tutvus algas, ei ole teada. Crügerit võib julgesti Gerhardti talendi avastajaks nimetada ning nende kahe mehe koostööd omakorda kirikulaulu ajaloo tähetunniks. Nii Gerhardt kui Crüger tahtsid oma sarnase muusikateoloogiaga kriitilisele ...

Ah sa Juudas!

Giotto di Bondone, fresko «Juuda suudlus»,  14. sajand. Repro

Juudas on üks ilus poisslapse nimi. Ja mitte üksi: see nimi oli kord ka tervel riigil – Juudamaal. Piibli lehekülgedelt võib nime Juudas leida 188 korral (kui toksida arvutisse Juuda, siis 1080 korral), vaid 27 korral on mõeldud äraandjat Juudast. Ometi on just see äraandja kuulsaks saanud ning nüüd mõeldakse Juudast nimetades enamasti ikka tema peale.Juudas on vist küll enim erimeelsusi põhjustanud isik Piiblis. ...

Idüllilisest kodust laia maailma

Eduard ja Helgi Lind teenisid palju aastaid rahvuskaaslasi võõrsil.  Arhiiv

Arvatavalt põgenikelaagris Geislingenis pani kirikuõpetaja Eduard Samuel Lind kirja oma eluloo. Tema järeltulijate vahendusel jõudis see Eestisse ja ilmus Eesti Kirikus 2006. aasta alguses. Et täna möödub sada aastat armastatud õpetaja sünnist, heidame pilgu tema eluteele.Eduard Lind sündis 20. aprillil 1911 Laane talus, mille tema vanaisa ostis 1863 Alatskivi mõisnikult. Talu päris noorem poeg Johannes, kes ...

Palve

Daisy Lappard

KutsujaleSellel viimasel viivulsaada käskjalg mu juurdeelava tulega.Kui ta suudleks mind suuletuliste sütega, lahkuks süü minu südamestja patust puhtanasuudaksid jahtuvad huuledSind lõpunikiita. Maret Kaik

Jumal tahab Jeesuses Kristuses meis endis sündida

Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud. Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: «Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud!» Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde. Nad jooksid mõlemad ...

Eestpalve

Armas Jumal, aita eakal kooliõpetajal, kes äsja haiglaravil viibis, veeta inimväärselt ja rahulikult oma eluõhtu. PorvooEestpalves on Inglise kiriku Canterbury provintsi Southwarki piiskopkond ja piiskopid Tom Butler, Christopher Chessun, Nicholas Baines ning Richard Cheetham. Samuti on eestpalves Norra kiriku Bergeni piiskopkond ja piiskop Halvor Nordhaug.

Kristuse ülestõusmise püha

Meie elu koosneb mitmetest vastanditest. On päev ja on öö. Iga inimese elus on rõõmu ja kurbust. Igal elul on algus ja lõpp. Sellises tunnete vaheldumise pinges mööduvad meie päevad. On tore, kui elus on päikest, rõõmu ja uusi algusi. Samas vahel on nende hindamiseks vaja näha ka vastaspoolt. Nii oli Jeesuse elus Suur Reede päev täis kannatust, inimkonna patu kandmist ja valusat surma ristil. ...

Ülestõusmispühade kontserdid

S. Dali maal «Püha õhtusöömaaeg».

Neljapäeval, 21. aprillil kantakse kuulajateni Vanemuise kontserdimajas Tartus  ja reedel, 22. aprilli Estonia kontserdisaalis Richard Wagneri «Apostlite õhtusöömaaeg». Kontsertide algus on kell 19. Tegu on 1843. aastal kirjutatud heliteosega, mida mängitakse harva ja on kuulajatele vähe tuntud. Teos on kavandatud esitamiseks tõeliselt suurtele kooridele. Esiettekandel Dresdeni Frauenkirches osales umbkaudu sada ...

Kallid kaasteelised!

Hageri kogudusel on pakkuda soovijale köitmata Eesti Kiriku aastakäigud.Need on koguduseliikmete poolt korjatud ja kogudusele üle antud ajalehed. Enamasti on lehed aukrauaga augustatud ja nööriga pakiks köidetud. Kuna Hageri kogudus on tellinud toimetusest juba rida aastaid köidetud aastakäigu, siis me enam täiendavalt lehti ei vaja. Kellel on huvi kas kõigi või osa aastakäikude vastu, andke teada. Olemas on ...

Ristiteerännak väikestele ja suurtele