Arhiiv veebruar 2011

Ühine eesõigus ja kohustus

Jeesus ütles: «Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö. Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks! Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada. Jah, ...

Palve

Mu Jumal, su riigil on saladus:valgust saan anda vaid põledes,vilja kanda – mulda langedes,kohale jõuda – teele asudes.Kuid sageli olen ma väsinud:mu küünal on kustunud,külimit saanud on tühjaks,jaks jalgadest kadunud.Sellepärast, mu Jumal,süüta mind, et põleksin heleda leegiga,luba kanda vilja, et teised saaksid lõigata,toeta mind, et jõuaksin kohale.Tekst ja foto: Joel Siim

Eestpalve

Armas Jumal, hoia ikka Eestimaad ja tema inimesi, aita neil eluga hakkama saada ja kasvatada oma lapsi isamaalises vaimus.PorvooEestpalves on Inglise kiriku Chelmsfordi piiskopkond ja piiskopid Stephen Cottrell, David Hawkins, Laurie Green ja Christopher Morgan. Samuti on eestpalves Taani kiriku Kopenhaageni piiskopkond ja piiskop Peter Skov-Jakobsen. 

Jumala sõna külv

Pühakirjas annab Kristus meile misjonikäsu: «Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!» Selles käsus on Jumala poolt antud ülesanne külvata Jumala sõna sellesse maailma. Nähes, kui palju on maailmas seda, mis vajab paremaks muutmist, ei tohiks kristlane jääda, käed rüpes, ...

Külmas küünlakuus mõtetega suvisel laulupeol

Rapla kirikus 1931. aastal vabariigi aastapäeval peetud jutluses rõhutas õpetaja Joosep Liiv, et püsima jäävad need rahvad, kes Jumala juurde jäävad. Arhiiv

24. veebruaril 1931 sai täis 13 aastat Eesti iseseisvust. Seda päeva tähistati seegi kord kõikjal üle Eestimaa. Tehti seda aga tagasihoidlikult ja tõsises meelelaadis, nagu ajale kohane. Meenutati aastaid, mil pandi alus Eesti riigile. Kirikutes, mis vabaduspäeval endiselt suuri rahvahulki ligi tõmbasid, rõhutati, et kõik see sai teoks Jumala abiga. Kuid – füüsiliselt oldi küll nüüd vabad, aga ...

Õpetaja Jaan Audova lahinguväljaks sai usupõld

Jaan Audova (27.02.1901–18.11.1992). Erakogu

Möödunud sajandi algul sündinud Jaan Audova teenis kirikut ja Jumalat peaaegu poolsada aastat.Jaan Audova sündis 27. veebruaril 1901. a Tartumaal Vara vallas Maarja-Magdaleena kihelkonnas paljulapselises peres, kus ühtekokku kasvas 14 last. Kümme neist oli sündinud 19. sajandil, tuntuim on õde Ann, keda teatakse põhiliselt lillemaalijana.Emeriitõpetaja, kauaaegne Valga koguduse hingekarjane Peep Audova meenutab, et isa ...

Usundiõpetuse õpetamisest mitme kandi pealt

Uue õppekava mõjuKuidas Teie suure gümnaasiumi direktorina lahendaksite olukorra, kui uue kooliaasta eel grupp õpilasi avaldab soovi õppida usundiõpetust, mida uus põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava lubab pakkuda?Katrin Martinfeldt, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi direktor:Oleme igati valmis ja ettevalmistused tehtud. Meil on juba varasemast kogemus, religiooniõpetuse tundi andis isa Rafael õigeusu ...

Usundite tundmine kasvatab sallivust

Olga Schihalejev oma töökabinetis Tartu ülikooli usuteaduskonnas.  Liina Raudvassar

Käesoleva lehenumbriga alustame Eesti Kirikus kooli usundiõpetuse teemalehekülgede avaldamist, mille eesmärgiks on motiveerida ja innustada kooliõpetajaid nende tänuväärses töös. Selle numbri sissejuhatavale osale pakume jätkuks läbi aasta praktilisi nõuandeid koolitööks oma ala spetsialistidelt, metoodilisi materjale tunni sisustamiseks ja intervjuusid juba staažikate ning alles oma ...

Üks küsimus

Kuidas tagatakse uues põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas seisvat nõudmist, et gümnaasiumilõpetaja peab käituma eetiliselt ning kõlbluspõhimõtteid järgivalt? Milline roll võiks siin olla äsja õppekavas valikkursusena koha leidnud usundiõpetusel?   Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister:Uues õppekavas on püsiväärtustel palju suurem rõhk kui seni. Sisuliselt ...

Kingitused Peterburi Jaani kogudusele kiriku taaspühitsemisel

LippPeterburi Jaani koguduse lipu pühitses peapiiskop Andres Põder 6. veebruaril Tallinna piiskoplikus toomkirikus. Lipu kinkis kogudusele toomkoguduse kauaaegne liige Jüri Kraft. Lipp jäljendab EELK lipu kompositsiooni, millele on lisatud evangelist Johannese sümbolina kotka kujutis.Pildil altaris toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma ja Andres Põder, lippu hoiab Jüri Kraft, taamal Jüri Trei ja lipu kavandaja heraldik Priit ...

Peterburi eestlaste lood on kaante vahele saanud

Äsja jõudis trükikojast poelettidele kaunis kujunduses ohtrate fotodega raamat «Peterburi eestlaste lood».Kaante vahele on kogutud suurlinnas elava või elanud 30 eestlase eluloolised seigad, mida kümmekonna aasta eest tähendas üles sotsioloogiliste uuringute tarvis peterburlane Liina Rootalu ja mõne aasta eest keeleuurimusliku töö jaoks tartlane Lea Jürgen­s­tein. Kauni raamatu kujundas Anneli ...

Kahe kiriku vahel sõlmiti koostööleping

Andres Põder ja Aarre Kuukauppi Jakob Hurda pilgu all pärast lepingu allkirjastamist.  Arho Tuhkru

Peterburi Jaani kirikus sõlmiti 19. veebruaril kahe kiriku vahel koostöölepe.  Sellega jõudis rohkem kui kümneaastase arenguna ajaloolise tähiseni – ametliku lepingu allkirjastamiseni – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaa territooriumil koostöö. Tegemist on raamlepinguga, mille vajadust tunnetati kümme aastat tagasi ja mis nüüd annab aluse juba tegelikult toimivale ...

Koguduse pastoraadi renoveerimistööd

Maavanem Einar Vallbaumi arvates tuleb igal juhul taastada ajalooline pastoraat.  Koguduse arhiiv

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum külastas Väike-Maarjat ja tutvus pastoraadi renoveerimise esimese staadiumiga.Keset Lääne-Virumaad Pandivere kõrgustikul seisab Väike-Maarja kirik – ehk üks kõrgemal asetsevaid pühakodasid Eestis –, mis sai tähelepanu osaliseks väga negatiivsel kombel. Nimelt viis 2010. aasta augustiorkaan kirikuhoonelt torni­kiivri. Oleme tänulikud meile loodusjõudude tekitatud ...

Kirik ei pea iga mööduva tuhinaga kaasa jooksma

Siim Kiisler on kolm aastat regionaalministrina seisnud sellegi eest, et ka kõige teravamate eelarvekärbete perioodil ei vähenenud kirikutele ja kogudustele ning nende katusorganisatsioonile Eesti Kirikute Nõukogule riigieelarvest eraldatud raha. Daisy Lappard

Regionaalminister Siim Kiisler on valitsuskabineti liige, kellega kirikuinimestel kõige sagedamini on olnud võimalik kokku puutuda, sest tema valitsemisalasse jääb kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine.Eesti Kirikule antud intervjuus oma tööperioodi lõpus ütleb minister, et kirik ei pea iga mööduva tuhinaga kaasa jooksma, küll aga peab kindlalt ja selgelt sõna võtma meie rahvast ja ...

Kodumaa algab kodust ja kodustest

Toplaante peres võetakse tähtsad otsused vastu ümarlauanõupidamisel. Pildil vasakult Karl Jakob (12), Lisette (16), Susanna (17), Eeda (40), Siimon (4), Johanna (19), Anti (42), Maarja (14) ja Arre Markus (5). Liina Raudvassar

Vabariigi sünnipäeva 24. küünlakuu päeval tähistab perekond Toplaan nagu oma seitsme lapse hällipäevi: küpsetab kooki, veedab koos aega ning heiskab oma eramu õuele rahvussümboolikana armsa sinimustvalge.20 aastat Saaremaal vaimulikuks olnud Anti Toplaan seab iseseisvuspäeva hommikukohvilauast tõustes sammud Kuressaare Laurentiuse kirikusse. Aastapäevajumalateenistusele järgneb kõnekoosolek ...