Arhiiv veebruar 2005

Mis tõprast eristab meid – naer on see

Paljudele on tuntud Charles Spurgeoni lugu kogudusest, kuhu oodati uut jutlustajat. Eestseisuse liikmed olid talle jaama vastu läinud, aga nad ei tundnud oma uut pastorit nägupidi. Sestap silmitsesid nad hoolikalt kõiki rongist väljujaid ja püüdsid arvata, kes võiks olla vaimuliku moodi. Kui nad lõpuks ühe mehe poole pöördusid ja pärisid, kas tema on oodatu, vabandas too, et vaimulik ta küll ei ole, aga ...

Konverents muinasjutulises Taagepera lossis

Vaimulike elust ja haridusestKonverentsi teisel päeval tegid lühitutvustuse Saarde teesidest Veiko Vihuri ja Urmas Viilmaa. Teeside autoriks on omaalgatuslik töörühm, kes pidas läinud aasta novembris kahepäevased mõttetalgud Saarde kiriklas. Selle tulemusel vormistati paberile rida mõtteid, et need hiljem peapiiskopile ja konsistooriumile esitada. Teesid koosnevad kolmest blokist: vaimulike ettevalmistus, kaadripoliitika ja ...

Taagepera

Sellel aastal toimus Vaimulike Konverents muinasjutulises Taagepera lossis hubase lumesaju ning ürgse metsakohina saatel. Taagepera on pärinud oma nime mõisnik Otto von Stackelbergi suguvõsalt, kellele kuulus Taagepera mõis aastatel 1674–1806. Alates 1819. aastast oli mõis von Strykide aadliperekonna omanduses. Hugo Bernhard von Stryk ehitas praeguse Taagepera lossi alles 1907–1912, kui Eestisse oli saabunud juba revolutsioonide aeg ja ...

Mõtteid peapiiskoppide suust

Konverentsi teise päeva lõpul tegi Ove Sander intervjuu mõlema peapiiskopiga. Alljärgnevalt mõningaid mõtteid EELK tegevust kujundavate meeste suust. Kirik ja teoloogia Peapiiskop Jaan Kiivit: Teoloogia teeb kiriklikuks eelkõige side kirikuga. Mul on rõõm näha, et meie teoloogiaharidus, mis kuuekümnendatest alates hakkas alla käima, on nüüd minemas ülesmäge ja meil tuleb teoloogiadoktoreid ...

Meenutusi praost Manivald Heinamist

Kanepi kiriku käärkambri seinal ripub aastakümneid suur foto koguduse noorest õpetajast Manivald Heinamist (1.02.1894–30.05.1969). Möödunud aastal oli tema 35. surma- ja 110. sünniaastapäev. Manivald Heinam sündis Hageri kihelkonnas Rabivere koolimajas kihelkonnakooli juhataja pojana. Ta õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, lõpetas selle hõbeaurahaga ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli ...

Õitses kui tulipunane lilleke

Esmaspäeval, 30 jaanuaril oli põhjust meenutada 100. sünniaasta puhul Linda Maiorit, meie kiriku teist ordineeritud naisvaimulikku. Oma mälestusi emast oli lehelugejatele nõus jagama Linda Maiori tütar Milvi Ernits. Tema meenutused on ilmselge märk vanemate kindlast usust, millega nad, kirikuõpetajad Jaan ja Linda Maior, oma lapsi õpetasid, eriti neljandast käsust: Sa pead oma vanemaid austama. Paratamatu olukord Milvi Ernits ...

Piiskopiamet Eesti kirikus

Piiskoplik korraldus on ristikirikule algusest peale omane olnud. Piiskop ei ole ainult kohalik kirikujuht, vaid ka kiriku ühtsuse ja üleilmsuse sümbol. Piiskopkonnad ja territoriaalkirikud 13. sajandi esimesel poolel tekkis Eesti alal 3 piiskopkonda: Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne. Kaks viimast kuulusid Riia kirikuprovintsi, Tallinna piiskop jäi Taanile kuuluva Lundi peapiiskopi alla. Saare-Lääne ja Tartu piiskop olid ühtlasi ...

Koguduste lehed on valimistel abiks

Koguduste juhtorganite valimistel on paljud kogudused kasutanud info levitamiseks oma või valla/linna väljaandeid. Nii on toonud lehtedes nõukogu kandidaatide nimed ära Tapa Jakobi ja Urvaste Püha Urbanuse kogudus. Need lehed on saadetud jõudnud toimetusse, kindlasti on teisigi suur hulk. 600 eksemplari Tapa linna ajalehte Sõnumed jõuab lugejateni kahel korral kuus ja seal on kord kuus leitav ka kristlik vaheleht, kus linna eri ...

Piiskopiametist meie naaberkirikutes

Soome Evangeelne Luterlik Kirik Soome Kirikul on 4,4 miljonit liiget. Soome kirikus on üheksa piiskopkonda ja 10 piiskoppi: peapiiskop ja 9 piiskoppi. Peapiiskop Jukka Paarma on Turu peapiiskopkonna piiskop ning mitme üldkirikliku organisatsiooni nagu kirikukogu, kirikuvalitsuse, piiskopliku nõukogu ja kiriku välissuhete nõukogu juht. Kaitseväe peakaplan on võrdsustatud piiskopiga (kenttäpiispa). Peapiiskop vastutab kiriku ...

Peapiiskop

* Peapiiskopiks või piiskopiks võib valida õpetajat, kes on vähemalt 40 aastat vana ja olnud vähemalt 15 aastat EELK teenistuses õpetajana, praostina, Tartu Ülikooli Usuteaduskonna või Usuteaduse Instituudi Usuteaduskonna ordineeritud õppejõuna. * Peapiiskop astub oma ametikohustesse tema ametisseseadmisega, mis peab toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul pärast valimist. * Peapiiskop on EELK kõrgeim vaimulik juht ja ...

Kirikust kui organisatsioonist

Kristlikke kirikuid saab oma organisatsioonilise struktuuri poolest liigitada kaheks vastanduvaks tüübiks: tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud kirikuks. Hierarhilise ehk tsentraliseeritud võimustruktuuriga kirikute peamisteks esindajateks on eelkõige katoliku, õigeusu ja anglikaani kirikud, mille kõrgemate tasandite juhtideks on piiskopid (paavst, peapiiskop, metropoliit, primaat või patriarh). Otsuste langetamine koondub sellises ...

Kes peab kinni ustavast sõnast

Piibel ei anna meile kindlat piiskopiameti teoloogiat. See on olnud eri aegadel erinev sõltuvalt sellest, missugune on mingil ajal olnud kord ja kus see on kehtinud. Jeesuse aja juutluses on esinenud piiskopiameti ähmane eeskuju – paqid või mebaqer ('uurija, külastaja'). Näiteks esseenidel on see juht, kes tegeleb usklike hulgaga. Otsest sidet kristliku piiskopiametiga sel siiski leitud pole, kuna piiskopiamet on tõusnud algkirikus esile just ...

Piiskopirüü kui sümbol

Pühitsemisel riietatakse vaimulik ametirüüsse. Diakoni, preestri ja piiskopi kaunis rüü ei ole tema ehtimiseks või isiku tähtsustamiseks. Vastupidi, ametirüü jätab kõrvale inimese isiku, tema tugevused ja nõrkused selle ülesande teelt, milleks teda on kutsutud ja seatud. Vaimuliku rõivad väljendavad tema töö ja läkitaja väärikust. Missugused nägid välja meie kodumaa ...

Eesti Kirik küsib: Mis on olnud kõige suurem muutus pärast seda, kui olete koguduse õpetaja ametist asunud piiskopi ametisse?

Kuno Pajula, peapiiskop aastatel 1987– 1994. Teenis enne peapiiskopi ametisse seadmist Tallinna Jaani kogudust: Kõige suurem muutus oli selles, et vastutuse koorem läks suuremaks. Kui enne oli tegu ühe koguduse muredega, kus oli koguni kaks õpetajat koguduse peale, lisaks juhatus, siis piiskopiametis oli vastutus hoopis suurem. On suur vahe, kas oled koguduse õpetaja või peapiiskop. Peapiiskopina tuli tegeleda ka üksikute õpetajate ...

Kirikut tervendab planeerimine

Luterliku kiriku peapiiskopiks valitud Andres Põder on olnud koguduseõpetaja ja praosti kõrval ka poliitik ning õppejõud. Kunagisest revolutsioonilisest noorest pastorist on saanud kainelt mõtlev ja kirikurahva poolt kõrgelt hinnatud karjane. Kas peapiiskopiks valimine on teie elu muutnud? Elu tohutult muutunud ei ole, kuid igal inimesel on muutuste periood ebamäärane, sest tuleb palju õppida ja uusi ülesandeid ...