Arhiiv veebruar 2004

Töö ajalehes kinnitas ülikooli head haridust

Kui ajakirjanik Kadri Ugur Eesti Kiriku taasilmumise neljandal aastal lehe etteotsa asus, võttis ta ameti üle teoloog Villu Jürjolt. Kirik oli lehte juhtima seadnud enne Kadri Ugurit teoloogi (Joel Luhamets) ja ajakirjaniku (Evar Post). Järg oli siis taas ajakirjaniku käes. Pärast kahte aastat lehetööd jäi Kadri Ugur kirikutööle veel neljaks aastaks. Täna on ta Põlvamaal Ahja keskkoolis õpetaja ja Tartu ...

Kirik ja raha

Äsja lõppes Saksamaal Hamburgi lähedal Bad Segebergis konverents «Vähem raha – rohkem šansse kirikule». Konverentsil küsiti, kas raha on õnnistus või needus, kust tuleb raha kirikule jmt.Küsimusele, kust pärineb EELK raha, vastasin konverentsil otse: Saksamaalt! Nagu näitas naerupahvatus, meeldis see vastus sakslastele. Ka meeldis neile, kui vastasin nende naispiiskopi väitele «raha seob ...

Asjatundjad arutavad religiooniõpetust

17. veebruaril tuleb Pärnus kokku Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) religiooniõpetuse ümarlaud, kuhu kuuluvad EKNi liikmeskirikute esindajad, usuõpetajad ja riigiametnikud.Pastor Joosep Tammo, EKNi asepresident ja Pärnu usuõpetaja ütles Eesti Kirikule, et ümarlaud käib koos süstemaatiliselt. Ümarlaua kaudu on aidatud kaasa õpetajakoolitusele, välja töötada religiooniõpetuse ainekava ning ...

Piiskop Rahamägi eesti rahva sündivusest 3. osa

(Algus EK nr 3.)Kolmanda näitena võib tuua meie oma kirikuõpetajate perekonnad. Teatavasti sündivus haritlaste perekondades reeglina langeb, aga kirikuõpetajate perekondades püsib kõrgena, kuigi ka viimases on erinevust märgata. Usuliselt positiivsemates peredes on rohkem lapsi, liberaalse-ratsionaalse mõtteviisiga peredes aga vähem. Kõik toodud näited tõendavad, kuidas religioossus ja laste rikkus ...

Kirikuvägivald – müüt või tegelikkus?

Möödunud nädalal šokeeris Eesti Ekspress oma lugejaid looga 10aastasest Rasmusest (nimi muudetud), keda koolivennad eriti jõhkralt ja sadistlikult piinasid. Lisaks tavapärasele peksmisele lõikasid poisid ohvril maha juuksed, pissisid suhu ja toppisid pärakusse käbi. Piinajaist vanim oli 14, noorim aga 7aastane, kes käis alles lasteaias.Koolivägivallast on viimasel ajal palju juttu olnud. Kooliõpetajad ise taunivad ...

Põltsamaa on noorte jaoks tõmbekoht

Põltsamaa VII noorte talvepäevad teemal «Siin ma olen» (1Sm 2:4) olid seekord erilised oikumeenilise osalejaskonna poolest. «Siin ma seisan teie ees ja mulle meeldib siin olla,» tervitas koguduse õpetaja Kalle Kadakas Põltsamaa Niguliste kirikusse kõikjalt Eestist kogunenud noori. «Siin ma olen!» oli talvepäevade läbiv teema, mille lahtiarutamist jätkas avapäeva õhtul diakon Kristi ...

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Õpetajate Konverentsi pöördumised

EELK Õpetajate Konverentsi pöördumine Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu, valitsuse ja rahva poole 2003. aasta 14. septembril tegi eesti rahvas ajaloolise tähtsusega otsuse ühineda Euroopa Liiduga. Kuigi tegelik ühinemine leiab aset tänavu 1. mail, on EELK Õpetajate Konverentsi juhatus teinud ettepaneku kuulutada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 2004. aasta teemaks «Euroopa – meie ühine kodu». EELK kui vaba ...

100 aasta õpetaja Oskar Pastiku sünnist

Oskar Pastik sündis 15. veebruaril 1904 Viljandimaal Rimmu vallas Õisu-Uuemõisas metsavahi Mihkel Pastiku ja Liisa (sündinud Vihvelin) esimese lapsena. Perekonnas olid veel nooremad vennad Hans ja August. Lõpetas Viljandi maakonna poeglaste gümnaasiumi 1925 ja 1930 Tartu ülikooli usuteaduskonna, kus omandas usuõpetaja kutse. Kodumaa-aastad Pärast prooviaastat Narva praostkonnas praost Jakob Jalajase juures ordineeriti ...

Narva kirik ja inimesed fotodel

Möödunud kolmapäeval avati Narvas Hermanni kindluses Aleksandri Suurkirikule pühendatud näitus «Taassünd». Näituse idee pärineb Narva koguduse õpetajalt Villu Jürjolt, teostus aga on tehtud käsikäes ajalehe Narvskaja Gazeta fotograafi Irina Kivimäega. Viimane on oma töö tõttu kirikut ja seal toimunud üritusi korduvalt pildistanud. Nii tegigi õpetaja Jürjo talle ettepaneku ...

Seespool vanglamüüre

Juba aastaid on riigivõim toetanud usulist tööd vanglates, luues sinna palgalised kaplani ametikohad. «Jumala armust on meil võimalik vaimulikult teenida neid, kes mitmesugustel põhjustel – kes töö, kes karistusena – viibivad vanglamüüride vahel,» ütles vanglate peakaplan Igor Miller Eesti Kirikule. Praegu ootavad Tartu ja Murru vangla endale kahte uut vaimulikku. Kaplani põhiülesandeks on teenida ...

Aega on vähe ja tööd tohutult!

Jaanuaris kirjutas üheksa kirikuõpetajat oma esimese aruande iseseisva koguduseõpetajana. Suvel pastoraalseminari lõpetanud ning 8. augustil EELK vaimulikuks ordineeritud naistel ja meestel on kindel koht Eesti kirikus. Nad tunnevad oma tööst rõõmu ja saavad inimestega hästi läbi. Praegu aktiivselt kogudusetöösse sukeldunud õpetajate mõtteid kokku korjates tundus, et kõigil on palju tegemist: kellel ...

Toimetuse postist

Miks nii hilja? Aastakümneid on olnud tsiviliseeritud ühiskonnas tavaks oma sõpradele saadetavate jõulutervituste ümbrikutele lisada ühiskondlike toetusfondide jõulumarke. Eesti Piibliselts alustas selle hea tava 8 aastat tagasi, andes välja seeria jõulumarke ja levitas seda posti teel jõulutervitusena EELK koguduste liikmeskonna seas. Olen aastaid seda ettevõtmist toetanud ja neid jõulumarke lähetanud oma ...

Uue põhikirja eelnõu aspekte

Ligi kolme kuu jooksul on EELK koduleheküljel Intranetis olnud kättesaadav kiriku uue põhikirja eelnõu (UPE). Möödunud sügisel ja talvel on selles sisalduvate uuenduste tutvustamiseks korraldatud arutelusid 10 praostkonna vaimulike-töötegijate koosolekutel. Nii mõnelgi pool on kaasatud koguduste juhatuste esimehi. Tallinna praostkond pidas vajalikuks teema aruteluks kutsuda kokku eraldi sinodikoosolek. Mitteametlikke vestlusi ...

Kiriku põhikiri on meie kõigi asi

10. veebruaril lõppes parandusettepanekute esitamise aeg EELK uue põhikirja eelnõusse. Ometi pole midagi veel otsustatud ja nii ei peaks vaibuma avalik diskussioon uue põhikirja üle, sest EELK põhikiri pole riigivõimu jaoks kirjutatud ega ole kirikuvalitsuse siseringi probleem, vaid meie kõigi vaimse ema, kiriku, toimimist määrav dokument. Usukinnitust ja julgeid veksleid Muidu väga lakoonilises põhikirja ...

Eesti lipu aasta välja kuulutatud

President Arnold Rüütel kuulutas 2. veebruaril Tartu rahulepingu 84. aastapäeva kogunemisel Tartus Vanemuise t 35 maja ees, kus omal ajal rahuleping allkirjastati, välja Eesti lipu aasta. President lausus oma kõnes, et sinimustvalge all võideldes on sündinud meie riiklik iseseisvus ja nendesamade värvide all laulsime oma riikliku sõltumatuse jälle tagasi. President Rüütli sõnul on eriti kohane 2004. aastat ...