Arhiiv august 2003

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi ja Piiskopliku Nõukogu pöördumine Eesti ühiskonna ja EELK liikmete poole seoses 14. septembril 2003 toimuva rahvahääletusega

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Apostel Pauluse kiri galaatlastele, 6. peatükk, 2. salm Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on avaldanud poliitilisi seisukohti nendel pöördelistel aegadel, kui Eesti on seisnud teelahkmel ning pidanud tegema valiku, mis mõjutab kogu rahva edasist käekäiku. Nii pöördus EELK koguduste ning rahva poole Eesti iseseisvuse taastamisel. Ka otsus, mis langetatakse ...

Osaduses tarkust kogudes

Usuteaduse Instituudi korraldatud kolmepäevasel hingehoiuseminaril Põltsamaal käsitleti muutumise kogemusi. Seminari juhatas mag Heino Nurk Ameerika Ühendriikidest.Heino Nurga sõnul on nad koos UI rektori Allan Kähriku ja osakonnajuhataja Kerstin Kasega ammu mõelnud korraldada hingehoiuseminari. Ameerikas eesti kogudusi teeniv Heino Nurk, kellel on pastoraalteoloogia magistrikraad Princetoni teoloogiaseminarist, ütles, et ...

Ehtne palve on suunatud elavale Jumalale

Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! 1 Pt 5:5b Suurelisus ei kaunista inimest. Ennast täis inimesele on iseloomulik täielik iseenesega rahulolu. Ta halvustab kõiki ja kõike enda ümber. Oma saavutused võlgneb ta ainult tänu enese jõule ja osavusele. Ta peab oma häid tegusid alati meeles ning nõuab seda teisteltki. Ta lõpetab suhtlemisel laused. Tema otsuste järgi tuleb toimida, kuna need on ...

Palvetagem

Lk 18:9–14 Vaevalt, et tänapäeval keegi meist variser olla tahab või ongi. Variserlikult elada, mõtelda, palvetada on mõttetu, see ei vii kusagile. Tölnergi ei tasu olla. Tänapäeval peaksime olema tänapäeva inimesed: lihtsad, ausad, head. Vähemalt seda tahtma ja selle poole püüdma. Palvetadeski. Palvetada on kõigil vaja. Nii sellel, kes ei mäleta, mitu miljonit tal raha on, kui ka sellel, kes ...

Ustava sulasena kiriku teenistuses

2. septembril tähistab Valga koguduse õpetaja Peep Audova 60. sünnipäeva.Eesti Kiriku toimetus pöördus minu poole palvega kirjutada oma mälestustele toetudes pastor Peep Audovast tema 60. sünnipäeva puhul. Olin meeldivalt üllatunud ja otsustasin palvele vastata, kuna tunnen Peep Audova vanemate vastu suurt tänumeelt.Minu kaugemad mälestused ulatuvad 75 aasta taha ning on seotud pastori emaga – elasime ...

Valikute valust

Pühapäevasel jumalateenistusel Rõuge kirikus ütles õpetaja Valdo Reimann oma kogudusega jumalaga jättes, et inimesed tulevad ja lähevad, aga Jumal jääb.Esmaspäeval pidasid Tartus Haiglahingehoiu Keskuse endised ja praegune töötaja «peiesid»: kirikuvalitsus on võtnud vastu põhimõttelise otsuse keskus ümber formeerida. Sisuliselt tähendab see üheksa aastat üles ...

Vitamiinidega jumalateenistus

Sada aastat on möödas ajast, mil Villem Reiman Kolga-Jaani kirikus uuendusi tegema hakkas. Märkimaks seda tähtpäeva, tehti Kolga-Jaanis taas uuendus. Nimelt kirjutas Mart Jaanson muusikasse luterliku armulauaga peajumalateenistuse.Kiriku-uuendustele pühendatud ja 17.–24. augustini toimunud kuulutusnädala jumalateenistustel jutlustasid kirikuõpetajad üle kogu Eesti ja laulsid koorid. Pühapäevane muusikaline ...

Postkristluse sekulaarne humanism 5. osa

(Algus EK nr 29.) Temas nähti müütilist Nero redivivust, taaskehastunud Nerot, seega antikristust ennast. Tema nime – Nero Caesar (Neron Quesar) – arvuks saadi heebrea tähti kasutades metsalise nime arv 666. Kui lähtuda esitatud ajaloolisest kontseptsioonist, siis on antikristus juba tulnud ja olnud ning muutunud ajalooks. Meie süda võiks seetõttu arvu 666 ja selle sümboli WWW suhtes olla rahulik; kui mitte, siis on antikristus ...

Ühendav muusika

15. augustil peetud Tartu Maarja koguduse konverentsil osalesid teiste hulgas peaminister Juhan Parts, Tartu linnapea Andrus Ansip ja nii mõnigi teine tuntud isik. Ehkki kiideti ka prominentide sõnavõtte, tõdes mitu osavõtjat, et neid puudutas eriliselt saksa pastori Michael Heckmanni ettekanne muusika osast kiriku kuulutuses. Kui lisada, et pühapäeval peeti Kolga-Jaani kirikus ainuüksi muusikaline luterlik ...

Peapiiskopi ametireis saartele

16. augustil Kärdla kirikus peetud jumalateenistusel andis peapiiskop Jaan Kiivit õpetaja Enn Auksmannile üle ametiristi. Auksmann ordineeriti õpetajaks 10. oktoobril 1992, aga Usuteaduse Instituudi lõpetas ta alles tänavu. Põhjuseks nimetas Hiiumaa kolme kogudust teeniv Auksmann suurt töökoormust. Tema õpingud UIs katkesid 1990ndate keskpaiku, mil õppekorralduses toimusid muudatused. Auksmann leiab, et parim aeg ...

President Haapsalu toomkirikus

President Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel olid esmaspäeval ja teisipäeval ringsõidul Läänemaal. Presidendipaar külastas maakonna ettevõtteid, haridus- ja kultuuriasutusi ning osales esmaspäeva õhtul taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsert-jumalateenistusel Haapsalu toomkirikus. Tervitussõnad lausus koguduse õpetaja Tiit Salumäe. President Rüütel pidas kõne ja ...

Kirik keset riiki

Peaminister Juhan Partsi kõne Tartu Maarja koguduse konverentsil 15. augustil TartusAustatud õpetajad, armas ristirahvas, koguduse pere! Eesti riigi ja Eesti kiriku areng viimase sajakonna aasta jooksul on käinud käsikäes. Eesti rahva omariikluse saavutamise ajal moodustus Eestis vaba rahvakirik. Üheaegselt eestilike riiklike institutsioonide sisseseadmisega tegeldi kiriku «eestistamisega», okupatsiooniaegse riikliku varjusurma veetis ...

Õnnistus kasvab jagades

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks! Ps 33:12 Jumala rahvale kuulub Tema õnnistus. Laulik kiidab nädala juhtsalmis õndsaks Jumala väljavalitud rahvast ning meiegi usume end Kristuse läbi selle rahva hulka kuuluvat. Õnnistus tähendab Piiblis kõike head: õnne, tervist ja heaolu. Õnnistus on Jumala rahva elus kogetav ja nähtav. Jumalateenistuse lõpus ...

Südametempli puhastamisest

Lk 19:41–48 Seda, et Jeesus nuttis Jeruusalemma linna pärast, teame loetud pühakirjakohast. Valas pisaraid. Ja selleks oli tal põhjust. Kust võiksime aga kuulda või teada saada, kui palju on Jeesus nutnud inimkonna pärast, meie pärast? Ja kui palju Ta veelgi nutab? Ning põhjust muretseda, pisaraid valada on palju kordi rohkem kui muretseda Jeruusalemma saatuse pärast. Inimestena oleme kõik patused. Meie patukoorem on ...

Villem Reiman ja Kolga-Jaani kirik

Saja aasta eest tegi Kolga-Jaani tollane kirikuõpetaja Villem Reiman algust kiriku-uuendustega. Kirikusse telliti Riiast ainulaadne vitraažaken «Tulge minu juurde».Villem Reiman (1861–1917), Eesti rahvuslik suurmees, ajakirjanik, ajaloolane, eestlase rahvusliku iseteadvustunde tuline ärataja, aktiivne ühiskonna- ja seltsitegelane, EÜS-i auvilistlane ja eelkõige Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku üks alustõdede rajaja, ...