Arhiiv jaanuar 2003

Juubelikonverentsi avab president Arnold Rüütel

Veebruaris tähistab erakõrgkool Tartu Teoloogia Akadeemia (TTA)  oma tegutsemise 10. aastapäeva rahvusvahelise konverentsiga «Eestlase religioossus – minevik, tänapäev, tulevik». Juubelikonverents toimub 10.-11. veebruarini Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis.Konverentsi avavad rektor Eenok Haamer, Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, peapiiskop Jaan Kiivit ning haridus- ja teadusminister Mailis ...

Rahvusvaheline peakaplanite konverents peetakse Tallinnas

Eesti Kaitsejõudude kaplanaat korraldab 3.–7. veebruarini koostöös Ameerika Ühendriikide Euroopa väekoondisega (US EUCOM) XIV ülemaailmse sõjaväe peakaplanite konverentsi. Iga-aastane peakaplanite konverents viiakse seekord läbi Tallinnas. Konverentsi teemaks on kaplanite väljaõpe terrorismi ajastul. Konverentsil osaleb ligi 100 peakaplanit erinevatest konfessioonidest 35 riigist. Konverentsi avab kaitseminister Sven ...

Välis-eesti laste joonistuste, kirjatööde ja fotode näitus

Haridus- ja teadusministeeriumil on kavas emakeelepäeval, 14. märtsil avada näitus neist eesti keele õpetuspaikadest, mis asuvad välismaal. Aastakümneid (Venemaa ja Ukraina eesti kogukondades ligemale 100 aastat) on eesti keelt õpetatud nn eesti koolides, täiendkoolides ja pühapäevakoolides. Ehkki õppijate arv on vähenenud, on juurde tekkinud päris uusi õpetuspaiku: Kopenhaageni eesti ...

Inimsüda on enam kui organ

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5 Mõnikord ütlevad inimesed, et Jumal on halb ja kuri, laseb Ta ju nii paljudel halbadel asjadel sündida. Ma kardan sellist Jumalat, ütlevad nad, kuidas ma saan Teda armastada. Martin Luther aga seob «Väikeses katekismuses» need sõnad kokku, öeldes: «Me peame Jumalat kartma ja armastama…» Jumala vägi on suur, nii suur, et ...

Tõeline valgus on tulemas maailma

Malaki 3:1–4 Veebruari teist päeva on kirikukalendris meeles peetud kui Issanda templissetoomise päeva ja neitsi Maarja puhastamise püha. Vanast Roomast pärinev traditsioon seostab päeva küünlatulega, mis sümboliseerib kristluse valgust. Kirikutes õnnistati sel päeval kogu järgneva aasta kirikuküünlad. Ka meie rahvakalendris on see päev tuntud küünlapäevana, millele järgnes terve ...

Me saame lõigata, kui me ei väsi

21.–22. jaanuarini toimus Läänemaal Roosta puhkekülas Õpetajate Konverents. Konverentsi esimene tööpäev keskendus kahele teemale: kirik kui organism ja organisatsioon (ettekanded Randar Tasmuth ja Tiit Pädam) ning kiriku missioon ja visioon. Viimase teema käsitlemiseks esitasid ettekanded kaks aastat tagasi Õpetajate Konverentsil Toilas loodud vastava toimkonna poolt Veiko Vihuri ja Enn Auksmann. Esimene teema käsitles ...

Hädavajalik üksmeel

Eile kogunesid peapiiskop Jaan Kiiviti kutsel kõikide Eesti poliitiliste erakondade esimehed. Meie elu edasiviivaks jõuks on ideede rohkus, mida esindavad erinevad parteid.Rahva jaoks kesksetes küsimustes tuleb aga saavutada üksmeel. Juhuslikult kuulsin president George W. Buchi kõnest ühte katkendit, kus ta mainis: «Me armastame oma maad rohkem kui poliitilisi parteisid.» Ilmselt iseloomustab see lause ka meie praegust ...

Kuidas suurendada koguduse liikmeskonda

Soome kirjastus Kotimaa pidas 20.–22. jaanuarini Tallinnas traditsioonilist talveseminari.Seminaril räägiti sellest, millised võimalused on kirikul oma liikmeskonna suurendamiseks, millist tähtsust omab selles töös kristlik kasvatus. 50 vaimulikku ja koguduse majandusjuhatajat Soome erinevatest paikadest alustasid seminariga laeval, tagasiteel tehti samas kokkuvõtteid. Allpool mõned seminaril osalenute ...

Mida tähendab pühakirjapärasus? 4. osa

Elulähedus pole ühiskondlike küsimuste või maailma probleemide arutelu. Pühakirjapärane jutlus on Sõna Jumalalt ja selle eesmärk on viia kuulaja Jumala ette. Jutluse vertikaalsus teeb selle elulähedaseks, sest Jumalalt saadud sõna haarab inimesest kinni. Jumalal on tagavaraks meiegi jaoks – nõnda, nagu räägitakse Ap 7:38 Moosese puhul – «elavaid sõnu» inimestele edasiandmiseks. Kui jutlus ...

Säästlik maailmavaade

Kes meist ei tahaks täna elada paremini kui eile ja homme paremini kui täna?Elukvaliteedi tõstmise soov on meisse vaikiva käsklusena programmeeritud nii, et me seda endale tihti ei teadvustagi. See on kui mootor, mis tagab eluspüsimise ja arengu. Arenemissoov on muutmas maailma niivõrd jõudsalt, et teadlased ei ole suutelised prognoosima lähiaastate käiku ja ajaloolased on olnud sunnitud tõdema viimase aastasaja ...

Kristlike väärtuste ja rahvuslike huvide eest

Isamaaliit on erakond, mille programmis on juttu kirikust, kristlikest väärtushinnangutest ja kristlikust demokraatiast rohkem kui Eesti poliitilistel erakondadel tavaks. Eesti Kirikule antud intervjuus tutvustas erakonna esimees Tunne Kelam Isamaaliidu programmilisi seisukohti nendes küsimustes.Isamaaliit on kristlik-demokraatliku erakonnana olnud kaua nii poliitikas kui ka võimul. Ta ühendab endas erinevaid vaateid, ühelt poolt ...

Sihtasutuse nõukogu valis esimehe

Läinud nädala teisipäeval kutsus peapiiskop Jaan Kiivit konsistooriumi kokku sihtasutuse Ajaleht Eesti Kirik nõukogu. Vastasutatud nõukogu esimesest töökoosolekust võtsid nõukogu liikmete kõrval osa peapiiskop Jaan Kiivit, konsistooriumi peasekretär Tiit Pädam ja ajalehe peatoimetaja Sirje Semm. Pärast Jaan Kiiviti avapalvust ja koosoleku rakendamist asuti koosoleku päevakorra juurde. Sihtasutuse ...

Valmis riikliku programmi eelnõu

Selle aasta esimene EELK kunsti- ja arhitektuurinõukogu koosolek peeti 14. jaanuaril. Koosolekut juhatas õpetaja Tiit Salumäe. Esimese päevakorrapunktina oli arutlusel Viimsi kiriku ehitamisega seonduv. Eva Jänes informeeris nõukogu, et kiriku ehitamist kavatsetakse alustada. Nõukogu otsustas paluda Viimsi kogudust ja õpetajat, et enne ehituse algust esitataks kiriku projekt nõukogule tutvumiseks ning hinnangu andmiseks. Projektid ...

Parim on alles ees

Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis. Lk 13:29 Üks raskemini usutavaid asju ristiusus on viimased sündmused. Kaasaja inimesed paistavad olevat niivõrd materialistliku mõttemaailma mõju all, et sellesse ei taha kergelt mahtuda metafüüsilised asjad. Maailm tahab inimesed nii endasse haarata, et neil ei jätku võimalust Jumala peale mõelda ega usku praktiseerida. ...

Ütle ainult üks sõna

Mt 8:5–13 Kapernauma väeülema teenri paranemise loos on tegemist tervendamisimega, kus tulemusest endast on olulisem protsess, tänu millele tulemus saavutatakse. Selles loos väärib allakriipsutamist kaks olulist momenti. Kõigepealt see, et Jeesuse poole pöördub abipalvega mitte juut, vaid pagan, rooma garnisoni alamastme ohvitser, sajamehelise komando ülem ehk centurio, kelle teener oli jäänud raskelt haigeks. ...