Esileht » Online » Online artiklid »

2.08 Tegu on missakorra tänapäevastamisega

04.08.2008 | | Rubriik: Online artiklid

Pärnu Postimees palus kirikus tekkinud lahkhelisid armulauajumalateenistuse korra üle kommenteerida peapiiskopil Andres Põdral, kes enne kirikupeaks saamist töötas Pärnu Eliisabeti koguduse õpetajana ja praostkonna praostina.

 

Eesti Evangeelse Luteri Kiriku peapiiskop Andres Põder, kas kahe liturgilise korra pikaajaline kõrvuti või kombineeritult kasutamine võib viia luteri kiriku kodumaal kirikulõheni, millest Eesti Kirikus kõneldakse kohati kui sündinud faktist?

 

Tulenevalt EELK põhikirja ülesehitusest on lõhenemine organisatsioonilises mõttes välistatud. Iseasi on, kas kellelegi personaalselt see kirik sobib.

 

Luterlik kirik annab oma olemuselt suure vabaduse asjades, mis on vormilised ja muudetavad. Seetõttu on siin alati leidunud mõneti vastandlikke arusaamu. Näitena võib nimetada kõrg- ja madalkiriklikkust.

Esimesel juhul rõhutatakse organisatsiooni, vaimuliku ameti ja liturgia tähtsust, teisel kõigi kristlaste teenimist, südameusku ja sõltumatust välistest vormidest. Mingil moel on need ometi seotud ja kattuvad, nii et lõhet näha on ennatlik.

 

Kas kahe liturgilise korra erinevus on tõesti nii suur, et need ei või ajapikku omavahel kombineerudes kokku kasvada? Mis on kõige suuremad erinevused?

 

Erinevus ei ole suur. Ometi on muutus inimeste igapäevase (vaimuliku) elu pisiasjadeski mingis mõttes häiriv, isegi kui see on põhjendatud ja vajalik. Tarvitseb tänaval vahetada välja mõni liiklusmärk ja juba on segadust palju.

 

Tegu on senise missakorra tänapäevastamisega, kus antakse rohkem aktiivset osalemisvõimalust koguduse liikmetele, üle on vaadatud teenistuse sisemine loogika ja arvestatakse maailmas toimunud liturgilise arenguga.

 

Näiteks loetakse enam piiblit, mõnda teksti (patutunnistus, usutunnistus, osa palveid) loeb kogudus häälega kaasa, ära on vahetatud senine usutunnistuse ja jutluse järjekord (pidades silmas, et usutunnistus jutluse järel omandab tähenduse kui inimese vastus kuulutatud jumalasõnale).

 

Armulauatalituses on lisatud vanakiriklikke palveid, mis on ajalooliselt omased luterluselegi.

 

Kas katoliikluse poole liikumine viib kiriku vastuollu luterluse peamiste põhimõtetega? Kuidas neid põhimõtteid lühidalt sõnastada?

 

Eesti kiriku liturgilist uuendamist ei saa küll pidada liikumiseks katoliikluse poole, pigem lähenemiseks Skandinaavia luterlusele, kus kirjeldatud liturgiline kord on üldlevinud. Ei ole mingit alust pidada seda liturgilist traditsiooni ainult katoliku kirikule kuuluvaks. Nii see pole.

 

Kes tahab tutvuda meie liturgiauuenduse suunaga, võib külastada jumalateenistusi Soome luterlikus kirikus.

 

Kas Eesti luteri kirik võib muutuda katoliku kirikuks?

 

Ei.

 

Kas ladinakeelne lugemine, jutlus ja laul on uue korra järgi lubatud? Kas vana agenda järgi on lubatud?

 

Ladinakeelne lugemine, jutlus ja koguduselaul ei ole vana ega uue korra kohaselt lubatud. Kui mõni vaimulik seda teeb, rikub ta kirikukorda. Koorid on luterlikus kirikus alati ja kõikjal laulnud ka ladinakeelseid hümne.

Jumalateenistuse korra kohta võttis EELK piiskoplik nõukogu selle aasta 19. veebruaril vastu otsuse kehtestada Eesti evangeelses luteri kirikus kehtivate liturgiliste kordadena agenda (ilmunud 1951. aastal Uppsalas, kordusväljaanded 1979 ja 1994) ning kirikukäsiraamat (eelnõu valminud 2007. aastal), teha liturgiakomisjonile ülesandeks kirikukäsiraamatu toimetamine, kasutuselevõtmiseks väljaandmine ja vastava koolituse korraldamine.

 

Et uut kirikukäsiraamatut trükis ilmunud ei ole, on seda kogudustes raske enne ilmumist kasutusele võtta. Tegu on uue missamuusikagagi, mis nõuab inimestele õpetamist ja harjutamist.

 

Kuidas töö liturgiauuendusega läheb, sellest võib lugeda EELK koduleheküljelt www.eelk.ee avalehel oleva pealkirja “Arengukava” alt lk 25 ja 26. Kirikukogu kiitis arengukava suure häälteenamusega heaks kevadel.

Üks kommentaar artiklile “2.08 Tegu on missakorra tänapäevastamisega”

  1. Anonüümne ütles:

    Arvuti, mobla ja playstationi nimel. Aamen. Aatompomm olgu teiega ja Kosmoserakett sinu vaimuga.

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)