Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

1940. aastal jäi suur nädal märtsikuusse

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /


Arnold Janno (17.5.1902–1.9.1941) perepildil koos abikaasa Leonidia ning poegade Jüri ja Reinuga. Arnod Janno ordineeriti 9.3.1930. Oli aastatel 1930–1941 Kihelkonna Mihkli koguduse õpetaja. Arreteeriti 14. juunil 1941 NKVD poolt ja mõisteti surma. Tema pojatütar Tiina Janno on Saarte praostkonna vikaarõpetaja. Erakogu.

1940. aasta märtsis oli aeg küll ärev ja tulevik tume, aga sellegipoolest hakati valmistuma järgmiseks üldlaulupeoks, mis pidi toimuma 1943. aastal. Otsiti sobivat teksti laulupeo avakoraalile.

Eelmiste aastate eeskujul kogunes ligi 70 Tallinna praostkonna noort talipäevale, mis toimus 3. märtsil Kehras. Arutelu, milline on õige kristlik suhtumine töösse ja elukutsesse, juhtisid õpetajad R. Kiviranna ja B. Ederma. Tõdeti, et kristlane hindab igasugust tööd, mida tehakse ligimese teenimiseks, kusjuures kehaline töö pole halvem vaimsest. Jeesuse silmis on iga aus töö ja elukutse üheväärtuslik. 

Tähistati aastapäevi

1. märtsil asus Suure-Jaani läinud Villem Kapi asemel Tartu Peetri 1. pihtkonna organistina tööle Henn Rull, kes oli sündinud 1894. aastal Peterburis, kus tema isa oli Jaani kiriku köster. Pärast isa surma sai ta ise selle pühakoja köstriks. Seejärel töötas ta Riias. Riiale järgnes Pärnu-Jakobi ja viimasel ajal Kuusalu köstri amet.

9. märtsil tähistas 10 aasta ametijuubelit Nissi õpetaja Julius Voolaid (Wollmann). Kirik oli kaunistatud ja juubilarile kingiti uus talaar. Koguduse noortekoor tervitas õpetajat lauluga. 

Samal päeval tähistasid 10. aastapäeva ametis ka õpetajad Johannes Hiiemets Väike-Maarjast ja Arnold Janno Kihelkonnast. 

Kaarli oratooriumikoor (endine Kaarli Lauluselts) tähistas 10. märtsil 20. aastapäeva. Päevakohase kõnega esines õpetaja Aleksander Kapp, koor esines 18 aastat koori juhatanud Johannes Jürme taktikepi all.

Samal päeval tähistas Kaarli kirikus 20. aastapäeva ka välismisjon, jutlustas Jaan Kiivit Viru-Jakobist.

Alustati raadioülekannetega

Tartu Peetri kirikus korraldas 10. märtsil kontsert-jumalateenistuse Tartu Lasteaia Selts. Selle heategeva kontserdi sissetulek pidi minema puudustkannatavate laste heaks.

10. märts oli ka see päev, mil hakati tegema kord kuus raadioülekandeid väiksematest Tallinna kirikutest. Esimene oli Nõmme Rahu kirikust, kus jutlustas õpetaja A. Eilart. Aprillis oli kavas ülekanne Peetelist, mais Koplist. 

Eriti põnev oleks olnud viibida 9.–10. märtsil Tartu adventkirikus Lille tn 18. Siin räägiti koorilaulude ja valguspiltidega vaheldumisi surnutest: „Elu sealpool hauda. Surematu hing ja vaim“ ning „Kõnelemine surnutega ehk spiritism“. 

Palmipuudepühal, 17. märtsil toimusid mitmes kirikus kontserdid. Pühale andis pidulikkust juurde seegi, et Tallinna toomkirikus, Jaani, Kaarli, Püha Vaimu, Kopli ja Aleksandri kirikus oli leerilaste õnnistamine. Kuigi leerilapsi seekord palju ei olnud: Kaarlis 42, Jaanis paarkümmend, mujal veelgi vähem. Ka Tartus olid sel päeval tähelepanu keskpunktis leerilapsed ja siingi polnud neid just palju: Maarjas 23, Peetri 1. pihtkonnas 11, Pauluse 1. pihtkonnas 19, teises 7.

Meeskoor Eesti Laulumehed kogunes suurel neljapäeval Tallinna Jaani kirikusse, et lauluga mälestada oma varalahkunud dirigenti Evald Aava.

Suurel reedel kanti ette suurvorme

Suurel reedel, 22. märtsil olid kombekohaselt keelatud kõik avalikud lõbustused, kuid see-eest olid avatud kõik kirikud. Jumalateenistusi peeti lausa kaks korda päevas. Rohkesti oli sel päeval kirikutes ka muusikat.

Suurel reedel oli võimalik kuulata mitut suurvormi. Tallinna Kaarli kirikus tuli kirikukoori ja Ringhäälingu orkestri esituses ettekandele Mozarti „Reekviem“. 

„Mattheus Passiooni“ 1. osa tuli ettekandele Nigulistes ja esmakordselt eestikeelses tõlkes, esitajaiks toomkiriku Cantate Domino, Tallinna Pauluse segakoor, ÜUHS eraprogümnaasiumi lastekoor ja sümfooniaorkester. Solistid olid Helmi Betlem, Jenny Siimon, Voldemar Valge ja Jüri Viinamägi. Orelit mängis Hugo Lepnurm ja juhatas Johannes Hiob. Kirik oli rahvast puupüsti täis ja vastuvõtt soe. 

Tallinna Püha Vaimu kirikus oli muusikaõhtu lükatud vaiksele laupäevale, mil kanti ette 1. osa Bachi „Johannese Passioonist“, esitajaiks Olga Indra, Jenny Siimon, Paul Mägi ja Paul Härm, Armanda Järv (orel) ning segakoor ja orkester Paul Indra juhatusel. Passiooni ettekanne oli rohkem tutvustavat laadi, sest esitajaskond polnud küllalt arvukas ja ka viimistluses jäi mõndagi puudu.

Kirjaniku lahkumisest

Nõmme Rahu kogudus sai 29. märtsil 18aastaseks. Seda tuletati meelde 31. märtsil jumalateenistusel ja perekonnaõhtul. Viimase kavas olid ettekanded pühapäevakooli lastelt. Esinesid ka viiuldaja M. Kask, laulja K. Kulbas ja segakoor H. Petersoni juhatusel. Õpetaja A. Eilart rääkis teemal „Eesti kodu kaunimaid ehteid“.

21. märtsil sai Jõhvi köster-organistil Richard Söödil täis 25 aastat töötamist kirikumuusikuna. Sündinud oli ta 16. aprillil 1885 Virumaal. Enne köstriametisse asumist oli ta aastatel 1902–1915 töötanud kooliõpetajana.

Lahkunutest väärib meenutamist 12. märtsil surnud Väike-Maarja kauaaegne endine köster Johann Kotli, kes ligi 40 aastat oli teeninud kogudust, lahkudes sellest ametist 80aastasena. Sündinud oli ta 28. juulil 1853 Räpinas. 16 aastat oli ta olnud koolmeister Maarja-Magdaleenas ja Laiusel, täites ka köster-organisti ülesandeid. Väike-Maarja köster oli ta aastail 1893–1933, lahkudes sellelt kohalt emerituuri õigusega.    

Kirikuringkondades äratas tähelepanu ka A. Hansen-Tammsaare surm 1. märtsil, kuigi tegemist oli kirikust eemal seisva isikuga. Avaldati kahetsust, et usklikel vanematel on vahel uskmatud lapsed, kes ka Tammsaare oli. „Ei saa salata, et surnud kirjanik on küll inimesi kirjeldanud peamiselt skeptiku seisukohalt, olles nagu kaotanud suure osa usust inimese headusse ja õilsusse, sellesse, mis Pühakiri tema kohta ütleb, et ta on loodud Jumala näo järele,“ öeldakse sellekohases sõnavõtus ja järeldatakse, et neil inimestel, kes kaotavad usu Jumalasse, on väga vähe võimalust valgust näha, mis inimesest peaks kiirgama.

Koguduste ühinemine

Osa sakslaste lahkumise järel Saksamaale vähenes Pärnu Nikolai kogudus poole võrra. Tekkis idee ühineda Eliisabeti 2. kogudusega, seal aga suhtuti ettepanekusse ettevaatusega – ei tahetud lahkuda koduseks saanud äsja remonditud pühakojast. 

Pärast järelemõtlemist ja arupidamist otsustati ettepanek siiski vastu võtta. Sest ka Nikolai kirik oli heas korras, kogudusele kuulusid pastoraat, vanadekodu ja veel üks väike maja, kapitali oli 47 000 kr ringis. Kui hääletamiseks läks, oli 360 kohale tulnud koguduse liikmest vastu vaid 7.  

Aeg oli küll ärev ja tulevik tume, aga sellegipoolest hakati valmistuma järgmiseks üldlaulupeoks, mis pidi toimuma 1943. aastal. Otsiti sobivat teksti laulupeo avakoraalile. Kokku tuli komisjon, kuhu kuulusid muusikutest A. Karindi, G. Ernesaks ja E. Luts ning õpetajad J. Liiv ja A. Eilart. Vaadati läbi olemasolevad tekstid ja pöörduti luuletajate poole uute saamiseks, et need siis heliloojatele viisistamiseks anda.

Mati Märtin