Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

1936. aastal oli maikuus samuti sinodite aeg

25.05.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Johannes Selliov 14.1.1909–15.11.1991

Maikuusse jäid ka emadepäev, taevaminemispüha ja nelipühad, toimus Põhjamaade kirikumuusika kongress ning konservatooriumist tuli täiendust organistide perre.

Pärnus alustati maikuud 80 aastat tagasi praostkonna sinodiga, mille vaimuliku lauluga avas praost A. Grünberg. Sinodil sooviti, et rändjutlustajad varustataks tööraamatutega, kuhu nende tehtud töö saaks kirja panna. Muidugi nõuti eluõigust usuõpetusele koolides ja koguduste õpetajatele õigust seal tehtavat tööd kontrollida. Häirivaks peeti kangete jookide müümist kirikute ja koolide läheduses.
Lääne praostkond pidas praost Jürgensoni juhatusel oma sinodit 13. mail Haapsalu leerimajas. Otsustati korraldada Kirblas lastetöö konverents, kuulutajate vendade kursus Kullamaal ja pidada koguduste päevi. Järgmise aasta peale jäeti praostkonna kongress ja sisemisjoni päev. Praostkonna II vaimulik laulupäev pandi paika 6. septembri peale.
18.–25. maini leidis aset linnamisjoni äratusnädal, mille teemaks oli «Jumala kutsuv armastus». Kõnelema olid peale kohalike vaimulike kutsutud õpetaja R. Reinard Saaremaalt ja vennastekoguduse vanem vend Leidtorff. Nädal lõppes jumalateenistusega toomkirikus.
Peeteli kogudus tähistas oma palvela 5. aastapäeva jumalateenistuse ja perekonnaõhtuga, millest võttis osa ka piiskop Rahamägi. Muusikat pakkusid puhkpilli- ja keelpilliorkester, kaetud oli teelaud.

Kirikumuusikast
3. mai oli pühapäev ja see tõi ka kaasa mitu vaimuliku muusika kontserti. Ülerahvuslik Kristlik Ühing korraldas Tallinna Püha Vaimus kontserdi, kus esines kuulus orelikunstnik Rolf Unkel Leipzigist. Kopli kirikus oli kontsertjumalateenistus koguduse vaeste heaks. Esinesid Kopli rahvamaja laulukoor ja tuletõrjeühingu puhkpilliorkester ning laulusolistid.
Tartu Pauluses pidas sealne kirikumuusika selts 3. mail kontsertjumalateenistuse ja perekonnaõhtuga oma aastapäeva.
Tartu Peetri koguduse 1. pihtkonna meeskoor esines I nelipüha kontsertjumalateenistusel Rasina kirikus.
Praost A. Grünberg ning kirikumuusikud Enn Võrk ja Johannes Hiob viibisid 7.–10. maini Helsingis koos Soome, Rootsi, Norra ja Taani esindajatega esimest korda Põhjamaade kirikumuusika kongressil. Avajumalateenistusel Suurkirikus jutlustasid piiskopid Leh­tonen ja Bonsdorff.
Kõne all olid klassikalisele, romantilisele ja suurorelile esitatavad nõuded. Leiti ka, et koguduselaulu saatmiseks on kohasem väike orel. Prof Ilmari Krohn rääkis vanadest ladina ajast pärit gregooriuse, vaimulikust rahvalaulust tekkinud ja Inglise-Ameerika koraalidest, millest viimane pole sobiv Põhjamaades tarvitamiseks.
Läbirääkimistel liturgia uuendamise üle pakkus suurt huvi praost Grünbergi sõnavõtt, kes rõhutas, et liturgilise muusika uuendamisel jäädagu stiilikindlaks. Lubatud on nii gregooriuse, rahvuslik kui ka modernstiil, kui nad teenivad liturgia otstarvet. Palju uusi mõtteid pakkus koori kasutamine, kes peaks kas või ühehäälselt kaasa tegema kogu jumalateenistuse, aidates kogudusel koraale laulda.
Kongressi kontsertidel pakuti Põhjamaade kirikumuusikat, jumalateenistustel tutvuti aga Soome luterliku kiriku liturgiaga, mis leiti olevat meloodiline ja minoorne, isegi tehniliselt raske ja sünge, nõudes liturgilt head lauluvõimet.

10. mai oli emadepäev
Muidugi olid kirikutes päevakohased jumalateenistused. Kontsertaktus Estonias algas vaimuliku talitusega, mille pidasid piiskop Rahamägi ja metropoliit Aleksander.
Toomkogudusel oli emadepäeva puhul perekondlik koosviibimine Gustav Adolfi gümnaasiumis. Kõnelesid piiskop Rahamägi, piiskoplik vikaar praost H. Kubu, mag. K. Tiit ja mag. K. Steinberg. Päevakohase meeleolu lõid muusikalised ettekanded ja ettekanded lastelt. Ei puudunud ka tee- ja loosilaud, millest saadud sissetulek määrati toomkirikule uute altarikatete muretsemiseks.
Tartus helisesid emadepäeva varahommikul kirikukellad ja mitmel pool linnas kõlas puhkpilliorkestrite esituses «Ema süda». Näituseväljakul korraldas Naiskodukaitse 3000 emale ja lapsele eine, mida alustati koraalilaulmise ja õpetaja H. Haameri palvega. Kalmistul oli mälestusaktus nendele emadele, kelle pojad langesid sõdades. Siin olid tegevad õpetajad Järve ja Wöhrmann ning 2. diviisi orkester.

Kogudused said uued õpetajad
3. mail valiti Halliste kogudusele õpetajat. 850 häälega sai selleks Johannes Selliov. Uus õpetaja oli sündinud 14. jaanuaril 1909 Illuka vallas Virumaal. 1929 oli ta lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari ja astunud seejärel Tartu ülikooli usuteaduskonda, mille lõpetas 1933. aastal. Töötanud oli ta Kongutal ja Tartus.
17. mail oli vennastekoguduse sega- ja meeskoori eestvõttel nende VII muusikaõhtu, kus lisaks kooridele Oskar Prommiku juhatusel esinesid solistid bariton Evald Oja, sopran Miralda Võmma ning viiuldajad Marta Klettenberg ja Felix Jakobson.
Samal päeval sõitsid tähtsamad vaimulikud isandad Kundasse, et sealse koguduse peale õpetaja S. Eberhard ametisse seada. Piiskop Rahamägi pidas südamliku kõne, tuletades meelde noore õpetaja isa, kes kunagi sama elukutse oli valinud. Oma jutluses märkis vastne õpetaja, et tema püüe on meeldida mitte rahvale, vaid Kristusele. Õhtul oli Kunda endise kabeli lähistel vabaõhu-jumalateenistus, millest rohkesti rahvast osa võttis. Meeldiv oli õhtuvaikuses kuulda kirikuviise pasunakoori helide saatel.
Pidulik ametisseseadmise jumalateenistus oli ka Tallinna Kaarlis, kus 24. mail sai õnnistuse diakonõpetaja Koppel. Õnnistamiskõne pidas õpetaja Stokholm teemal «Ära karda mitte, sest mina olen sinuga». Jutlustas muidugi asjaosaline ise.
Osale köstritest olid viimased kuud olnud väga töörohked. 23. mail lõppes aktusega toomkoguduse toas 16. märtsil alanud köstrite kursus. Mõnikord tuli õppetööle kulutada 8–10 tundi päevas. Kursuse vanem Pärnu-Jakobi organist Herman Rull märkis, et lisaks omandatud teadmistele kasvasid kursuslased selle aja jooksul üheks tervikuks ja sõlmisid palju kasulikke sidemeid. Kursuse pidulikul lõpetamisel vaheldusid kõned lauludega, mida kandis ette kursuslaste meeskoor.

Tähelepanu noortel
Taevaminemise pühal, 21. mail jutlustas Tallinna Jaanis toimunud noorte korraldatud kontsertjumalateenistusel hilisem peapiiskop Alfred Tooming Harju-Jaanist. Esinesid solistid ja Jaani noorte segakoor Udu Topmani juhatusel.
Tartu Pauluse pühapäevakooli lastele korraldati matk Haaslavale, kus peeti laulukoori osavõtul vabaõhu-jumalateenistus.
Räpina kirikus korraldati esmakordselt koolitöö lõpu puhul 28. mail kihelkonna algkoolide 600 õpilasele jumalateenistus. Jutlustas Martin Ots, kes kõneles päikese-, vaimu- ja südamevalgusest.
Külla tulnud 450 Soome kirikunoort olid I nelipühal, 31. mail aktusel Estonia kontserdisaalis. Kõnelesid praost Kubu ning õpetajad Virkkunen ja Kuula. Esinesid külaliste segakoor ning Tallinna noorte segakoor. 2. nelipühal osalesid Soome noored toomkirikus Pauluse koguduse jumalateenistusel, kus jutlustas õpetaja R. Uhke.
Valga Peetri-Luke kirikukoor, keda eelmisest sügisest alates juhatas Leo Tauts, tegi 17. mail koguduse õpetaja algatusel väljasõidukontserdi Hargla kirikusse. Tagasi sõites esineti Taheva tiisikusehaigete laste sanatooriumis.
Kuid milliseid noori kirikumuusikuid andis meile sel kevadel juurde Tallinna konservatoorium? Lõpetasid organistid Magda Isat, Elsa Kaljumäe, Johannes Kappel, Friedrich-Werner von zur Mühlen ja Helmuth-Armin-Adolf Ulmann. Pidulikul lõpuaktusel Estonia kontserdisaalis äratasid tähelepanu von zur Mühlen, kes esitas Ba­chi «Toccata» ja fuuga d-moll, ning Peeter Süda «Prelüüdi» ja fuugaga esinenud E. Kaljumäe.

Lahkunud
Võnnu kogudus otsustas sel suvel suuremat rõhku panna kalmistutele. Mahasaagimist vajasid vanad kuivanud puud, püstiajamist viltuvajunud ristid ja korrastamist mahajäetud hauaplatsid. Kogudus oli alaliselt oma hoole alla võtnud õpetaja Körberi ja köster Hollmanni hauaplatsid.
3. mail suri Käina köster Juhan Sakkeus. Ta oli olnud usinalt tegev koolipõllul. Käina köstriks sai ta Kullamaale lahkunud Rudolf Tobiase isa asemele 1885. aastal. Läinud aastal sai tal selles ametis täis 50 aastat. Käina Hariduse Selts nimetas teda õigusega oma vaimseks nurgakiviks, sest nii suur oli tema osa kirikus, koolis, seltskonnas ja muusika edendamisel. Kuid endine köster Jüri Roosileht oli pööranud oma silmad ilmalikuma ameti poole ja hakanud kindlustusseltsi «Oma» esindajaks.
Mati Märtin

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)