Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

1930. aasta septembrikuu möödus juubelimeeleolus

07.09.2010 | | Rubriik: Persoon minevikust

Räpina õpetajal Anton Saarmannil sai täis 50 eluaastat ja 10 aastat vaimuliku ametit
Selle tähistamine 14. septembril kujunes suurpäevaks Räpinas. Varahommikul käisid juubilari äratamas laulu- ja pasunakoor. Kirikusse mindi rongkäigus, pühakoda oli aga inimesi nii täis kiilutud, et hilinejad pidid ukse taha jääma.
Juubilarile anti üle kuldrist. Jutluse pidas juubilar ise Jesaja 40:28–31 alusel. Ta rääkis raskustest oma eluteel, millest Jumal oli aidanud üle saada. Jumalateenistust kaunistasid viiulipalad ja soololaul, pasunakoor ja Räpina gümnaasiumi laulukoor. Pidupäev jätkus koosviibimisega kiriklas.

Rõõm ja kurbus käivad käsikäes
Tarvastu köstril ja koolijuhatajal David Birkenthalil täitus 9. septembril 75 eluaastat. Sündinud oli ta Tartu lähedal Vasulas. Hariduses pani ta pearõhu pedagoogikale, lõpetades Tartu õpetajate seminari ning pidades kooliõpetaja ametit mitmel pool Eestimaal ja Peterburis. 1893 valiti ta Tarvastusse köstriks ja kihelkonnakooli juhatajaks. Tarvastus asutas ta ka laulukoori, millega saavutas laulupidudel auhinnalisi kohti. 50aastase ametijuubeli järel lahkus ta koolijuhataja töölt, jäädes edasi köstri ametisse. Kohaliku rahva hulgas oli Birkenthalil suur autoriteet.
Septembrikuu rõõmsasse juubelimeeleolusse tekitas kurva dissonantsi prof Peeter Põllu surm 1. septembril kõhutüüfusesse. Sündinud oli ta 30. juunil 1878 Jõhvi kihelkonnas kooliõpetaja peres. 1898–1906 õppis ta Tartu ülikoolis usuteadust, omandades cand. theol. kraadi.
Eesti vabariigi alguspäevil oli ta haridusminister, 1918. aastal Tartu ülikooli kuraator. 1925. aastal sai temast filosoofiateaduskonna dekaan, hiljem prorektor. Eriti huvitas teda karskusliikumine. Lühemat aega oli Peeter Põld vaimuliku kohtu liige.

Koguduse suurim vara on vanad ja vaesed
Tallinna Kaarli kogudus pühitses 14. septembril oma vaestehoolekande seltsi uue vanadekodu, kus 60 eakat said päikeseküllase ja õhurikka asupaiga. Piiskop Jakob Kukk oma kõnes rõhutas, et koguduse suurim vara on tema vanad ja vaesed. Vanadekodu rõdult kostis ilus koorilaul avarasse aeda, kuhu olid kogunenud tuhanded koguduse liikmed. Koguduse laulu saatis noorte puhkpilliorkester.
Õnnitlusi oli linnalt, Jaani koguduse vaestehoolekande seltsilt jm. Annetuste hulgas, mille abil vanadekodu ehitati, oli rohkesti lesknaiste veeringuid. Edaspidi sai võimalikuks korraldada vanadekodu aias vabaõhu-jumalateenistusi.
Narva Jaani kirikus oli vaimulik kontsert saksa koguduse vaeste heaks. Esinesid kohalikud muusikud. Orelil esines hr Kramer, kes oma ülesandega korralikult hakkama sai. Kolm laulu esitas Narva lauljanna pr Kress. Tema laul aga ei avaldanud seda mõju, mida ta eelmistel kordadel saavutanud oli. Narva lemmiklaulja hr Jüriado ettekanded olid aga head – tema hääl kõlas «mahedasti» ja täitis kiriku. Viiulipaladega esines Narvas veel vähetuntud viiuldaja hr D. Baschis. Tema mäng oli puhas ja pääses mõjule Jaani kiriku avaras ruumis. Rahvast oli aga sellel kontserdil vähe.

Noored kirikus
Raplas tähistati 14. septembril noorsoopüha. Tarvitusel olid evangeeliumi-luteriusu kiriku noorsoo sekretariaadi laululehed. Jutlustas õpetaja J. Liiv. Muidugi oli armulaualiste hulgas rohkesti noori. Pärast jumalateenistust leidis aset noorsoo äratustund, kus leiti, et noorus on vaja tuua Kristuse juurde. Seni oli äratustöö külades ja palvemajades edukas olnud.
Valga Noorte Meeste Kristlik Ühing koos linna luteri usu kogudustega korraldas 28. septembril linnakirikus noorte kontsertjumalateenistuse, kus jutlustasid Torma õpetaja A. Kuusik ja kohalik õpetaja A. Tammik. Kontsertosas esinesid hr Viilup viiulisoolodega ja tütarlaste gümnaasiumi õpilaskoor prl Kanguri juhatusel. Kirik oli rahvast täis.
Põlvas oli 21. septembril piiblipüha. Vihmale vaatamata oli kirikusse tulnud palju rahvast. Jutlustas Saarde õpetaja Torrim, «kelle tuumakas ja mõjurikas jutlus inimestele väga tähtsaks vaimutoiduks ja hingede õnnistavaks külakostiks oli», nagu kirjutas Eesti Kirik.
Mati Märtin 

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)