Esileht » Online » Online artiklid »

19.04 Rootsi praostkond soovib ühineda kodumaa kirikuga

19.04.2007 | | Rubriik: Online artiklid

 

E.E.L.K. Rootsi praostkonna sinod otsustas alustada läbirääkimisi EELKga liitumise küsimuses, et alluda autonoomse praostkonnana Eesti peapiiskopile.

sinod

Vaheajal loeti kodumaa kiriku uudiseid

Sinodi, mis peeti 14.-15. aprillil Norrköpingis, peateemaks oli praostkonna tulevik. Ehk täpsemalt peeti läbirääkimisi kodumaa kirikuga ühinemise üle. Miks just nüüd? Praost Ingo Tiit Jaagu on öelnud, et inimesed on väsinud ootamast, millal saab teoks kahe kiriku tervikuna ühinemine ja kardetakse, et see võtab väga kaua aega.

Praosti sõnul on tal üha raskem selgitada, miks  aastaid pärast Eesti taasiseseisvumist on sõja tõttu kaheks jagunenud kirik ikka veel ühendamata.

Ühinemise probleemid

E.E.L.K. assessor dr Tõnis Nõmmik, ise aastaid Eestis elanuna, sai kirikute ühinemisest rääkida kahest vaatevinklist – nii kodumaa kui ka väliseesti poole pealt. Olles  kindlalt kirikute ühinemise poolt, leidis Nõmmik, et see ei saa mitte kerge olema. Kirikute ühinemist ei näe ette EELK põhikiri ja ühel kirikul ei tohiks olla kaht peapiiskoppi.

EELK kirikukogul peavad olema kõik praostkonnad esindatud nelja delegaadiga. E.E.L.K.-l on seitse praostkonda, mis tähendaks 28 delegaati. Praktikas võib juhtuda nii, et kirikukogu ei saa delegaatide puudumise tõttu lihtsalt kvoorumit kokku. Muret teeb ka õpetajate leidmine, kuigi juba praegu teenivad mitmeid väliseesti kogudusi kodumaa vaimulikud. Majanduslikult on Rootsi praostkond ühinemise järel võimeline ise toime tulema, oli Nõmmik veendunud ja lõpetas optimistlikult, et tegelikult on igale probleemile võimalik lahendus leida.

Viis kogudust ühinemise poolt

Kui praostkonna seitsmest kogudusest viiele oli asi põhimõtteliselt selge ja nende esindajatel oli oma koguduse mandaat hääletada ühinemise poolt, siis kahel –  Lõuna-Rootsi ning  Göteborgi ja Lääne-Rootsi kogudusel ei olnud veel asi otsustatud.

Mitmel korral küsiti, kas see, et Eesti on iseseisev ei olegi midagi muutnud?  Mis kasu on Rootsi praostkonnal sellest, et kirikuvalitsus on Torontos, kuid ka, mis kasu me saame, kui Eestiga liitume?  Norrköpingi koguduse esimees Ivar Wirén ütles, et tema koguduses pooldavad kõik ühinemist kodumaa kirikuga ja peavad normaalseks, et tulevikus juhib ühinenud kirikut üks peapiiskop. Ka Stockholmi, Uppsala, Värmlandi ja Eskilstuna kogudused tahavad tulevikus olla osa kodumaa kirikust.

Praegu on otsustamise aeg

 „Kui me praegu midagi ei otsusta, siis mõne aasta pärast oleme ikka samal kohal,” oli praost Jaagu kindel. „Praegu on meil veel otsustamise võimet.” Ta lisas, et EELKga ühinemine on põhimõtteline küsimus. Tavaliselt ühe riigi väljaspool elavad inimesed kuuluvad oma kodumaa kiriku juurde. Ka Rootsil on oma väliskogudused, kuid need on Rootsi Kiriku üks osa.

Pärast mitmeid ettepanekuid pandi hääletusele ettepanek: alustada läbirääkimisi Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga liitumise küsimuses, et alluda autonoomse praostkonnana Eesti peapiiskopile. Salajase hääletuse tulemuseks oli: 17st delegaadist poolt 16 ja vastu üks. Praost Ingo Tiit Jaagu ütles, et Rootsi praostkond tahab olla mootor, mis paneb kirikute ühinemise protsessi käima.

E.E.L.K. Rootsi praostkonna seitsmes koguduses on hingekirjas ligi 1800 inimest, suurim kogudus on 700liikmeline Stockholmi kogudus.

Üks kommentaar artiklile “19.04 Rootsi praostkond soovib ühineda kodumaa kirikuga”

  1. Külaline ütles:

    Miks nad juba 1944. aastal EELK-ga ei liitunud? Siis näägutasid ka rootslased, et teie pealinn on Moskva ja minge Uncle Joe juurde tagasi.

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)