Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

16. sajandi piiskoppidele mõeldes

21.09.2007 | | Rubriik: Persoon minevikust

Aasta 2007 on Soomes kuulutatud Agricola aastaks: möödub 450 aastat Mikael Agricola surmast. Tema poeg Christian (Kristian) Agricola oli piiskopiks Tallinnas.

Mikael Agricola mälestussammas Turu toomkiriku ees. Toomkirik on Turu ainus Mikael Agricolaga otseselt seotud ehitis, mis meie päevini säilinud. Turus sündis ka ta poeg Christian Agricola.
Mikael Agricola mälestussammas Turu toomkiriku ees. Toomkirik on Turu ainus Mikael Agricolaga otseselt seotud ehitis, mis meie päevini säilinud. Turus sündis ka ta poeg Christian Agricola.

Christian Agricola oli aastail 1583–1586 Tallinna piiskop. Ta sündis 1550. aastal Turu piiskopi, piiblitõlkija, soome kirjakeele looja ja diplomaadi Mikael Agricola perre ja jäi oma vanemate ainsaks lapseks. Mikael Agricola oli ilmselgelt poja üle väga uhke, sest tema sündi on ta maininud ka ühes oma tõlgitud raamatus. 

Christianist sai paljuski isa mantlipärija, ehkki ta oli vaid kuueaastane, kui Mikael Agricola Moskvast rahuläbirääkimistelt naastes suri. Christian õppis Soomes ja Saksamaal nagu isagi omal ajal. 1578. aastal sai temast Turu katedraalikooli rektor – ka tema isa oli varem samas ametis olnud. 1583. aastal nimetati ta Tallinna ja Haapsalu piiskopiks.

Samal aastal osales ta Uppsalas piiskoppide koosolekul, kus arutati jumalateenistuse uuendamist ja kiideti heaks kuningas Johan III-le meelepärane jumalateenistuse kord. Eestiski tegutses ta peamiselt jumalateenistuse korra uuenduste juurutamisega ning seadis ametisse luteri kiriku õpetajaid ja praoste. Uurijate hinnangul polnud Eestimaa aadli üle võimu saavutada sugugi kerge. Christian Agricola kirjutas vastavasisulise kirja ka kuningas Johan III-le.

Teoloog Riho Saardi hinnagul (Turun Sanomat, 15.7.2007) oleks Christian Agricolast võinud saada Eesti usupuhastaja, kui talle vaid elupäevi oleks antud. Christian Agricola sai Eestis piiskopiks olla vaid kolm aastat, ta suri 1586. aastal ja maeti Tallinna. Matusekoht pole teada.

Christian Agricola abiellus kõrg-aadlike suguvõssa kuulunud neiu Elina Peetri tütre Flemingiga samal aastal, kui piiskopiks sai. Neile sündis tütar Brita, kelle kaudu Soome suguvõsauurijate andmeil kestis suguvõsa veel kaks põlvkonda. Suguvõsa järjepidevus lakkas 17. sajandil.

1584. aastal võeti Christian Agricola aadliseisusesse, arvatavasti abikaasa aadliseisuse ja isa suurte teenete tõttu, misjärel ta hakkas oma nime kirjutama kujul Christian Agricola till Villnäs.

Agricola tähendab ladina keeles maaharijat. Christian Agricola isa Mikael Olavipoeg hakkas seda nime kasutama murdeealisena, kui ta õppis Viiburis. Mikael soovis seeläbi rõhutada oma päritolu: tema isa oli jõukas talupoeg Pernaja lähistelt. Agricola nimi oli aga väga levinud ka saksa humanismiideest haaratute ringkondades.

Lea Jürgenstein

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)