Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

150 aasta tagune sündmus Jakob Hurda elus

22.04.2015 | | Rubriik: Persoon minevikust

Jakob Hurda mälestuseks püstitati Tartus Vanemuise pargis 1994. a mälestussammas. Liina Raudvassar

Eesti rahva suurmehe Jakob Hurda elust ja tegevusest teame mitmeid olulisi fakte.

Kuid on üks kuupäev, mis rikka ja mitmetahulise elu juures ei olegi leidnud erilist äramärkimist. Ometi on Põlva kogudus selle üles tähendanud oma aastakalendrisse. Nimelt möödub jüripäeval, 23. aprillil 150 aastat päevast, mil Jakob Hurt kaitses Tartu ülikoolis teoloogiakandidaadi dissertatsiooni.
Põlva kihelkonnas Himmaste külas 1839. aastal Lepa talu peremehe Jaan Hurda esikpojana sündinud Jakob jõudis oma teorohke eluga haritud mehena välja maailmalinna Peterburi. Seal ta suri 1906. aasta viimasel päeval (vana kalendri järgi). Surma põhjuseks oli lõhkenud pimesool. Oma elu viimastel päevadelgi ei uskunud ta, et enam tõvevoodist ei tõuse, sest «kes siis minu vanavara kallal tööd teeb», tundnud ta muret.
Mart Laari Tartu ülikoolis 1995. aastal kaitstud magistritöö Jakob Hurdast ilmus samal aastal ka Aivo Lõhmuse toimetatuna Ilmamaa kirjastuses raamatuna «Raamat Jakob Hurdast». Seal kirjeldab Mart Laar seda, kuidas Jakob Hurt 1865. aastal koduõpetajana Hellenurme mõisas pühendas vaba aja kandidaaditöö lõpetamisele.
«Selle teemaks oli ta valinud magister Heinrich Stahli elu ja tegevuse. Töö ametlikuks pealkirjaks oli «Mag. Heinrich Stahl. Ein beitrag zur Kenntniss estländischen Kirchengeschichte des 17. Jahr­hunderts». Selline teemaasetus võimaldas Hurdal kirikuloo kõrval põhjalikumalt käsitleda ka Eesti ajalugu ning kirjanduse ja keeleteaduse arengut. [...]
Autor suhtub kriitikaga algallikatesse, suudab materjali üldistada ja oma seisukohti põhjendada. Ta vaatleb ajalugu eesti rahva positsioonidelt, säilitades samal ajal siiski historistliku lähenemise toimunule. [...] Ta nõuab teisteltki H. Stahli vaatlemist konkreetse ajastu kontekstis ning rõhutab tema osa eesti keele uurimises. [...] Paari kuuga oli Hurda töö valmis ning 1865. aasta kevadel omistati talle selle alusel teoloogiakandidaadi kraad, mis tollal oli värskelt ülikooli lõpetanud mehe kohta üsna haruldane juhtum.» (Lk 46–47)
Jakob Hurda põrm on sängitatud Tartus Maarja kalmistule. Matusetalituse toimetas 1907. a 4. jaanuaril (vkj) Tartu Peetri koguduse õpetaja W. Eisenschmidt. Aeg on kinnitanud Mart Laari sõnu, millega ta oma raamatu lõpetab: «Eesti rahva suurimaid poegi oli surnud, tema aated ja töö jäid aga püsima.»
Sirje Semm

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)