Esileht » Arvamused » Arvamus »

15 nippi, kuidas olla hea juht, õpetaja, abikaasa jne

02.03.2016 | | Rubriik: Arvamus

Imestus. Daniel F. Gerhartz. Repro

Metropoliit Antonius kirjutab õpetajast, kes töötas väga tulemuslikult. Kui teda paluti rääkida oma töö meetodist, vastas ta, et mingit meetodit tal pole, neid peletisi peab lihtsalt armastama.
Nüüd võtavad kristlikud õpetajad järjest sagedamini appi ilmaliku tarkusega tehtud eneseabi ja inimeste manipuleerimise teooriaid, mida aitab rakendada enese ja kiriku alalhoiu instinkti teenistusse.
Ikka tuletatakse meelde, et iseennast peab ka armastama. Nii hakkad endale kaasa tundma, et palk liiga väike, puhkus lühike, ametikoht võiks kõrgem olla.
Sama õpetaja arvab, et kristlik kuulutus ei jõua pärale, kui kuulutaja enda silmis ei sära vastu igavese elu tuli. Ilmalikku tarkust oli ka Kristuse ajal rohkesti, aga tema näitas teist teed Isa juurde – läbi südame puhastumise.
Haljand Udam peab kaastundeks seda, kui meenutada inimesele tema algolemuseks olevat valgust ja tõelikkust, et ta ei identifitseeriks ennast ajastuga ja selles aktiivselt toimiva pimedusega.

1Kr 13:4–8
Armastus on pika meelega,
Viimselt kulgeb kõik Jumala plaani ja tempo kohaselt. Meie kärsitus on tingimuste seadmine. Ükski õpetaja ei väida, et külvile järgneb kohe lõikus.
armastus hellitab,
Enda avamine, ühinemine Tema energiaväljaga, inspiratsiooni seisund. Elusamaks saamine, kui leidlikkust kingitakse.
ta ei ole kiivas,
Tänulikkus ja rahulolu Jumalalt saadud oma osaga. Kadedus on viinud hirmsale moraalsele allakäigule – Kaini ja kadunud poja venna osa Piiblis.
armastus ei kelgi ega hoople,
Elu ja annete eest oleme tänu võlgu Jumalale ja oma vanematele. Arengu ja oskuste eest paljudele õpetajatele. Nii peaksime tundma end võlglastena nende ees, kellele on vähem antud.
Enda võrdlemine teiste inimestega pole viljakas tegevus, olgu üksikisiku või institutsiooni tasandil.
ta ei käitu näotult,
Sümptomid – teiste paikapanek; isiklik pääsemine lahus muust loodust. Pimestav seisund, kui kaasinimestes nähakse ainult saviastjaid ilma kalli varanduseta selle sees. Eriti kui see astja on laps või vana inimene.
Paljud õpetajad meenutavad tänuga nüüdseks lahkunud kirikuisasid, kes neisse uskusid ja oma tarkuse vaimu edasi andsid. Preester Õunapuu ütles kord: «Enne, kui hakkate pühakuteks, proovige saada normaalseteks inimesteks.»
Inimeste võrdne kohtlemine, diskreetsus, kaasinimese tunnetega arvestamine kaunistavad ka usklikku inimest. Lastetoa traditsioon on paljuski kadunud. Oleme iseõppijad ja meie käitumine tunnistab meie poolt või vastu. Jumal annab oma sõpradele aristokraatsuse.
ta ei otsi omakasu,
Kasu otsida võib ka oma perele, kogudusele, reputatsioonile. Läheb käiku suur vägi kavalus, kaasinimene muutub manipuleerimise objektiks.
Soov, et mind enne armastataks ka inimeste poolt, et siis oma armastust vastukaubana anda.
ta ei ärritu.
Uhkuse ja egoismi haigus. Soov, et kõik kulgeks minu tahtmise järgi. Inimeste kiitus ja laitus kujundavad tuju.
Ta ei jäta meelde paha,
Usuga Jumalasse kaasneb usk inimesesse. Usk, et tema sügavuses on alles laps. Lapse pahandused andestame ja unustame.
Patuks arvatakse, kui ütleme pöördunule: «Mis sa varem tegid!»
tal ei ole rõõmu ülekohtust,
Ei soovitata vaikiva nõusolekuga pealt vaadata, kui ligimese usku kõigutatakse või talle ülekohut tehakse. Ülekohtu ohvri eest seismine tundub olevat pigem erand kui reegel.
aga ta rõõmustab tõe üle.
Kui armastusel on omada tahtmise varjund, tuleb tõde sageli maha salata. Tõde enda kohta kuuleb pigem vaenlastelt, arvab Johannes Kuldsuu.
Ta lepib kõigega,
Armastus on enda süü tundmine kõiges ja kõigi ees.
ta usub kõike,
Kõik on võimalik neile, kes usuvad.
ta loodab kõike,
Lootus sureb viimasena.
ta talub kõike.
Anna neile andeks, sest nad ei tea, mis nad teevad.
Armastus ei hääbu kunagi.
Evi Sepp

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)