Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

125aastane Pindi kirik pakub tänagi üllatusi

03.11.2006 | | Rubriik: Kirikuelu

Mõned, talupere kodupiibli vahele talletatud vanad, ajahambast koltunud laululehed võivad elustada ammu unustuse hõlma vajunud ajaloolisi sündmusi.

Nii saame teada, et omaaegse Liivimaa ühe suurema kihelkonna – Rõuge ääremaa – Pindi mõisa maadel Kotkapalus on vk järgi 23. septembril 1881 (ukj 6. okt) pühitsetud uus abikirik. Kirikusse, mis mahutab 200 inimest, oli pühitsemistalitusest tulnud osa saama üle 3000.

Jurjewi linnas asunud tsensor on 14. okt 1895 (vkj) lubanud trükkida Werro linnas Pohlaka trükikojas NEKRUDI-PÜHA laululehe. Laululehelt selgub, et kirikusse kokkutulnud tsaariarmee teenistusse kutsutud noored mehed jätavad hüvasti oma vanemate, õdede-vendade ja mõrsjatega.

21. detsembril 1926 on Pindi kirikus olnud II diwiisi suurtükiwäe 1. pataljoni aastapäewa ja noorsõdurite wannutamise pidulik jumalateenistus (pärast Vabadussõda paiknes diviis Lasva mõisas).

Nagu koguduse protokolliraamatutest selgub, ei ole emakirik Rõuge 54 aasta jooksul kuni iseseisva Pindi koguduse moodustamiseNI 1935. aastal kirikuhoone seisukorrale tähelepanu pööranud.

Katusekate uusimast materjalist

16. juulil 1939 on koguduse juhatuse protokollis kirjas: «Kirik on juba mitukümmend aastat olnud remontimata. Väljast on krohv varisenud ja katus jookseb vihmaga läbi.»

4. juulil 1941 on protokolliraamatus kanne: «Kiriku katus on vananenud (ligi 60. a.) ja muutunud täiesti kõlbmatuks. On kuuldusi, et Nõnova sovhoosis on asbest katusekatmise kive müümiseks. Otsustatakse pöörduda Lasva Vallavalitsuse ja Võru Maavalitsuse poole palvega nende kiviplaatide saamiseks kiriku katuse katmiseks.» (Endine Veermaade talu pidi saama rajatava Võru MTJ asukohaks, vastavad eeltööd olid tehtud enne sõja algust.)

Koguduse juhatuse sellesisuline pöördumine oli tehtud neli päeva enne Hävituspataljoni lahkumist Võrust! Sama kuu 23. päeval sai koguduse juhatus ametliku teate, et taotluse kiriku katuse kattematerjali saamiseks on Võru Maavalitsus rahuldanud.

Huvitav on ka 26. juulil 1941 sõlmitud katusekatmise tööleping August Tigasoniga. Ta nõudis oma töö eest tasuna 1500 rubla. Seda juhul, kui puuda (16 kg) rukki turuhinnaks on 8 rubla. Juhatus otsustas: «Kui lähematel nädalatel peaks rukki hind tõusma, on katusekatja töötasu 120 puuda rukki väärtus.» 12. oktoobriks on Pindi kirik saanud uue, tolle aja uusimast katusekatte materjalist katuse, milline, vaatamata sõjakahjustustele, on vastu pidanud 65 aastat ja vajab nüüd väljavahetamist.

Kirik kestab

20. märtsil 1942 on koguduse juhatus saanud Võru Maavalitsuselt ringkirja, millega taotletakse programmi «Metalli kogumine Eestis võitluses bolševismi vastu» kirikule kuuluvate metallide annetamist riigile. Vastus on talupoeglikult diplomaatiline: jah, toetame.

Kiriku kella ja teiste kirikule kuuluvate varanduste likvideerimine on koguduse täiskogu otsustada. Juhatus andis küsimuse arutada täiskogule. Täiskogu ei ole seda küsimust tänini päevakorda võtnud. Ja auväärne kell tornis kutsub inimesi pühapäeviti palvusele ja saadab neid viimasele teekonnale.

1942. aastal tahetakse tähistada kiriku 60. aastapäeva ja otsustatakse kirikule ja käärkambrile teha remont. Kirik seest ja väljast lubjata, parandada käärkambri uksed ja mõni aknaraam kirikus.

Valge värvi ja värnitsa saamiseks soovitas toonane Võrumaa põllumajandusjuht von Samsson pöörduda konsistooriumi kaudu kindralkomissariaadi poole!

19. juulil saadi teada, et kiriku remondiks on kindralkomissariaat eraldanud 20 kg valget värvi! Samas on maavanemalt vaja taotleda kiriku remondiks luba. Tööleping töövõtja hr Herbert Jürgensoniga on koostatud väga üksikasjalikult ja lõpetatud 24. septembril.

Mihklipäeval, 29. septembril õnnistati äsjaremonditud kirik. 2. oktoobril 1944 oli koguduse juhatus arutanud kiriku seisukorda pärast lahingutegevuse lõppu. Kannatada oli saanud katus. Umbes 60 aknaruutu ja osa aknaraame oli katki. Väljavaade saada akende remondiks klaasi oli minimaalne. Otsustati purunenud aknad katta vineeri või papiga, tõrvapapiga paigata katuseaugud. Kadunuks jäid koguduse orkestri vaskpillid ja osa oreli tinavilesid.

Rakised kirikus

1956. aastaks olid riigiorganid kiriku suhtes leebunud. Ka oli kogudus niipalju kosunud, et otsustati teha kirikule suurem remont. Värviti üle kiriku lagi, aknad, uksed, pingid. Lubjati seinad, nii seest kui ka väljast. Tööde tegija Vello Palmile maksti töötasuna 2500 rubla. Osa töid lükkus 1957. aastasse.

Et õpetaja Puusempi abikaasa oli kolhoosi liige, siis toodi samal 1957. aastal elektriliin kirikuni. 1958. a usupuhastuspüha jumalateenistusel säras kirik elektrivalguses. 1968 sai kiriku tornikiiver uue plekk-katuse, ent vajab nüüd uuesti remonti. 1996 tehti vendade Kriisade ehitatud ühele esimesele orelile kapitaalne remont. Nüüd vajab orel jälle remonti.

Kümmekond aastat tagasi tuli konsistooriumist ringkiri, milles paluti anda andmed kirikuhoone remondivajaduste kohta. See, mis siis silma jäi, oli murettekitav. Kirikuseinte laialivajumist hoidsid siiani ära tõmbitsad. Kiriku laetalad on tapitud katuse sarikatesse. Sarikate otsad omakorda seinte müürilattidesse. Nii müürilatid kui ka sarikate otsad on aastate jooksul katkisest katusest läbijooksnud vihmavee tõttu pehastunud. Samuti torniluugid, kust tormituul vihmavee torni seintele toob jne.

Sügisel, kui tähistasime kiriku 125. aastapäeva, toetub selle lagi rakistele, et võimaldada kõdunenud sarikaotste keerukat remontimist. Iga uus päev toob uusi üllatusi, milliseid peavad kohapeal lahendama ehitusettevõtte Kurmiku töömehed.

Kalle Arumäe

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)