Esileht » Online » Online artiklid »

12.04 PM juhtkiri: mitte vaid pühakoda

12.04.2008 | | Rubriik: Online artiklid

Peterburi Jaani kiriku taastamine on Eestile auasi

Tants ajaloo keerdkäikudes rängalt kannatada saanud Peterburi Jaani kiriku ümber kestab juba kümmekond aastat. Hoolimata vahepealsest majanduse kõrgseisust ja eelarve suurest ülelaekumisest ei ole suudetud selle meile märgilise tähtsusega objektiga nimetamisväärselt tegeleda. Olukord vajab kindlasti lahendust, eeskätt aga head tahet.

Jaani kiriku tähtsust on võimatu ülehinnata. 20. sajandi alguses elas Venemaa pealinnas arvukas eesti kogukond – ajaloolase Raimo Pullati hinnangul küündis eestlaste arv 1917. aastal koguni 60 000ni. Poolteist sajandit tagasi eestlaste raha ja tööga valminud kirikust kujunes rahvusliku ärkamise sümbol, nagu linnast endast sai üks liikumise keskusi.

Just haritud Peterburi eestlaste ärksus oli üheks meie rahva äratajaks, seda juba 19. sajandi teises pooles, kui just piiterlastest kaasmaalased aitasid kaasa mitmesugustes rahvuslikes ettevõtmistes (Aleksandrikooli rajamine jne). Pole vale öelda, et selles linnas on osa meie iseolemise juurtest.

Jaani kirik võiks Eestile olla tähiseks ja tugipunktiks praegugi. Nii nagu on traditsioonilised Eesti koolid naaberriikides. Taastatud pühakoda poleks tähtis pelgalt ajaloolise sümbolina, vaid ka kui kultuurikeskus. Eestlaste kogukonna kooskäimise koht ja Eesti kultuuri vahendaja piiterlastele – olgu siis kontserdi-, etenduste- või näitustepaigana. Ärgem unustagem – seda ikkagi meile lähimas miljonilinnas.

Jaani kirik asub Neevalinnas kohas, millele ihuvad hammast kinnisvarahaid. Oleks häbiasi, kui laseksime hoonel lõplikult käest minna ning lõpuks käest libisedagi. Mitte asjata ei pärga Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe Jaani kirikut nimetusega «kultuuri ausammas».

Oma osa on ettevõtmise senises takerdumises mänginud keerukas suhtlus Venemaa mitmesuguste ametivõimudega. Ent samas tuleks küsida, kas Eesti pool on maksimaalselt pingutanud?

Selle eest, et Peterburi Jaani kirik raskustest hoolimata Eesti avalikkuse tähelepanu on pälvinud, on hea seisnud peamiselt entusiastid. Mägesid liigutavast selgest poliitilisest tahtest on seni puudu jäänud, ehkki nii üks kui teine võimukandja on aeg-ajalt väljendanud kirikule toetust.

Oodatava säästueelarve tingimustes võib ka Peterburi Jaani kiriku rahastamine löögi alla sattuda. Kuid kui linnalt vajalikud kooskõlastused saadakse, tuleks taastamistööga ka alustada. See on mäng, mis väärib küünlaid.

Postimees, 12. aprillil 2008

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)