Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

110 aastat on kestnud Peetri kooli lugu

25.10.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Nii nagu tänases Peetri koolis, tähistati ka eelmisel sajandil koolis kirikupühade kõrval riiklikke ja üldrahvalikke tähtpäevi. Fotol on koolipere emadepäeva tähistamas 1933. aastal. Arhiiv

Tartu Peetri koguduse juurde 1906. aastal asutatud Peetri kool oli esimene eesti õppekeelega algkool toonasel Eesti- ja Liivimaal. Tartu luterlik Peetri kool näeb ennast 110 aastat tagasi uksed avanud kooli järglasena.  

Kool pole pelgalt koht või maja, millel on aknad ja uksed ning millest võib sisse ja välja käia, tulla ja minna. See mõte on kirjas Peetri kooli hiljuti avaldatud toimetistes «Kool kui väärtuspõhine kogukond». Väidet täiendatakse mõttega, et kool on väärtuspõhine kogukond, mida iga päev loovad õpilased, õpetajad ja lastevanemad.
Alguses oli Sõna. Oli idee ja sellest innustunud inimesed. Nii 20. sajandi alguses, mil Tartu Peetri koguduse juurde algkool loodi, kui ka nüüd, 21. sajandil, mil kool taastati. Punase lõimena läbib mõlemat lugu tegijate pühendumus ja arusaam, et «kui meie ei tee, kes siis peaks seda tegema». Et ajalugu kordub, kohati kuni detailse täpsuseni, saab tõestuse, kui uurida Peetri kooli lugu, mida – katkestused välja jättes – saab mõõta 110 aastaga.

Kogudusest alguse saanud
Kas ei ole kogudus kohustatud kooli loomiseks samme astuma, küsis tunnustatud kõrva-, kurgu- ja ninaarst, hilisem Tartu ülikooli rektor Heinrich Koppel (1863–1944) koguduse juhatuse esimehena oma koguduselt 1901. aastal. Mõtet toetas Peetri koguduse õpetaja Wilhelm Gottfried Eisen­schmidt (1839–1922).
Tuletagem meelde, et see oli aeg, kui Tsaari-Venemaad valitses Aleksander III, kes oli kehtestanud korra: asjaajamine asutustes ja õppetöö koolis peab käima vene keeles. Venestusajana siiani tuntud perioodil 1881–1904 olid aatemeelsed mures, kuidas säilitada eestlus.
Inimväärsemat ja paremat elu oma lastele hariduse kaudu soovis iga eestlane, ka kehvake linnaeestlane. Seepärast olid Peetri koguduse liikmed nõus oma lastele koolimaja ehitama. 1903. aastal moodustatigi koguduse juurde koolikomisjon, ent ärevate aegade tõttu asus see tegutsema alles 1906. aastal, pidades maist augustini kokku üheksa koosolekut (protokollis hilisem diplomaat Oskar Kallas).
Venestusajal eestikeelse kooli avamiseks luba ei saadud, alles 19. aprillil 1906 kinnitatud tsaarivõimu määrus lubas Balti kubermangude erakoolides õpetada saksa, eesti või läti keeles. Esimese eesti õppekeelega algkoolina toonasel Eesti- ja Liivimaal alustas Peetri kool Tartus tegutsemist 4. septembril 1906. aastal (uue kalendri järgi 17. septembril).
Kool alustas üüritud ruumides, kuid juba 1910. aasta augustis oli võimalik kolida vastvalminud koolimajja kiriku kõrval aadressiga Peetri 33.

Paremad ja halvemad ajad
Koolimaja projekteeris Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Miina Härma gümnaasiumi hoonete rajamisega Tartu linnapilti rikastanud arhitekt Georg Hellat, tööde eest tasus Peetri kogudus.
Rahvuslikku kultuuri ja kristlikku kasvatust väärtustav kool muudeti 1929. aastal neljaklassilisest kuueklassiliseks. Peetri kool töötas kuni 1918. aastani koguduse peetava erakoolina. Siis kool munitsipaliseeriti ja see sai 10. linnakooliks, kuid rahva hulgas oli endiselt tuntud Peetri koolina.

Kui ajalugu kordub
Ajalooline koolimaja põles 1944. aastal sõjatules ning nõukogude okupatsioonivõim likvideeris kooli. Endise Peetri kooli õpilased ja suurem osa õpetajaid siirdus Tartu 3. mittetäieliku keskkooli majja Puiestee 78, kus varem töötas 3. algkool. Kannatanud Peetri koolimaja ehitati 1950. aastate alguses ümber tehaseks.
2011. aastal asutati Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Toominga eestvõttel MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool, et taastada kool ajaloolise järjepidevuse alusel. Püstitati mitu eesmärki: taastada Peetri kool kristliku erakoolina, taastada ajalooline Peetri koolimaja, alustada õppetööga 2013. aasta septembris.
Direktori ametisse õnnistati Tarvo Siilaberg ja lasteaia juhatajaks Külvi Teder, mõlemad ülikooli usuteaduskonna vilistlased. Kui siiani tegutsetakse üüripindadel, siis tänu jõulistele sammudele loodab Peetri kool naasta oma ajaloolisse, spetsiaalselt kooliks ehitatud hoonesse 2018. aasta sügisel.
Liina Raudvassar

Peetri kooli lapsed tunnevad ennast kirikus koduselt. Peetri kiriku altari ette põlvitades kuulavad nad, mida õpetajal praost Ants Toomingal neile kooliteele kaasa on öelda. Liina Raudvassar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)