Esileht » Online » Online artiklid »

11.10 Miks sa pole leeris käinud?

11.10.2007 | | Rubriik: Online artiklid

Selle aasta juunis möödus 50 aastat ajast, mida Eestit okupeerinud nõukogude kord hakkas pidama oma ideoloogiarinde tõhusaimaks saavutuseks võitluses “kodanliku natsionalismi” ja kiriku mõju vastu ühiskonnas.

Selle sündmuse meenutuseks on Eesti Rahva Muuseum kogunud materjali ja avanud koguni näituse “Nõukogulik lähetus ellu – noorte suvepäevad Eesti NSVs”.

Kuna pärast II maailmasõda kestis Eesti alal, vaatamata massilistele repressioonidele, suur kiriku mõju, otsustati parteijuhtide salajastel nõupidamistel lõpetada eelkõige noorte leeriskäimine, mis siinmail oli selleks ajaks kestnud järjepidevalt 217 aastat. Nimelt andis Eesti kirikuvalitsus 1730. aasta paiku korralduse, et noortest inimestest, kes lugeda ei oska, kedagi armulauale ei võetaks. Samuti keelati laulatamast pruutpaare, kes ei osanud lugeda ega teadnud katekismuse viit peatükki. Kiriku poolt soositud haridusnõue kujundas leeri ja tekkiva koolivõrgu kaudu Eesti haritlaste teket, luues sellega aluse rahvuse püsimajäämisele.

Viimasele kaasaaitamine oli nõukogude perioodil muidugi võrdne surmapatuga. Juba esimene okupatsiooniaasta, enne kui maailmasõja lahingud meie õuele jõudsid, andis märku progressiivsete kodanike nõudmistest, mis üllataval kombel mõjuvad tuttavlikult tänapäevastena. Nimelt nõuti ajakirjanduse veergudel kategooriliselt usuõpetuse kaotamist koolidest, selle alla käis ka nõue usulise kasvatuse keelamisest väljaspool kooli. Veelgi enam, sooviti ka leeriõpetuse, laste-jumalateenistuste ja koguduste lastekooride tegevuse lõpetamist. 1940. aasta jõuludeks keelati kriminaalkaristuse ähvardusel riigi ja erakoolides igasugune usuõpetuse õpetamine.

Saksa okupatsiooni ajal taastati selles vallas suuresti ennesõjaaegne olukord. Uue punavene okupatsiooni naastes keelati kohe kõik koguduste ühiskondlikud ettevõtmised ja hakati pidama plaane ka kogudustes tehtava usulise tegevuse piiramiseks. 1947. aastal jõuti lepingute sõlmimiseni koguduste esindajatega, mille praktiline eesmärk oli koguduste ja usuühingute kõigi varade natsionaliseerimine. Kui uus kord oli suutnud enam-vähem lämmatada vastupanukolded oma valduses oleval territooriumil, suunati kogu jõud ja tähelepanu siin elavate inimeste ideoloogiliseks töötlemiseks, mille vilju näeme kahjuks tänapäevani oma killustatud moraaliga ühiskonnas.

1957. aastal loodi Eestis Ida-Saksamaa eeskujul “noorte suvepäevad”, kus usuõpetust asendas teaduslik ateism ning võitlevate ateistide koolitamiseks töötas pidevalt kaheaastane spetsiaalkursus. Kahekümne aasta jooksul koolitati iga luterliku vaimuliku kohta 13 ateismi lektorit, kes pidasid aastas keskmiselt 4000 loengut. Nõukogude kord püüdis asendada sajandeid juurdunud peamised kiriklikud talitused, nagu ristimise, leeri, laulatuse ja matuse, uue ideoloogilise sisu ja vormiga. Nii hakati lastele ristimise asemel nimepaneku ajal ametiasutuses pidulikult avalikku tunnustust avaldama, noorte leerist äratõmbamiseks kutsuti ellu nõukogude noorte suvepäevad, laulatuse asemel seati kõikidesse keskustesse sisse õnnepaleed ja kirikliku matusetalituse asemel soodustati ilmalikke matuseteenistusi. Samal ajal tehti kirikutele suuri takistusi nende põhitegevuste ehk pühakirja õpetamise ja sakramentide jagamisel. Leeriskäimise keelamine pikema aja jooksul toimus samal ajal, kui viidi läbi peamiselt süütute inimeste Siberisse küüditamine. Nii hakkasid paljud inimesed kartma, jäädes eemale kristlikust kultuurist ja jättes sellest ilma ka oma lapsed. Need kunagised lapsed küsivad nüüd sageli, miks nad pole leeris käinud? Öeldakse, et siis oli selline aeg.

Varalahkunud peapiiskop Jaan Kiivit on seda nimetanud meie lähiajaloo kõige traagilisemaks kultuurikatkeks, mis avaldub igas eluvaldkonnas, kuid kõige selgemalt usulise selguse ja avara, elujaatava vaimsuse kadumises: “Küllap on õige väita, et inimpõlvede pikas reas õigustab iga sugupõlv oma olemasolu vaid juhul, kui ta lisab omalt poolt kas või tühise osa eelmiste põlvede tarkusele ja kogemustele.”

EELK Kuressaare kogudus kutsub kõiki täiskasvanute sügisleerikursusele, mille esimene kokkusaamine toimub täna kl 19 Laurentiuse kirikus. Leerikursusega saab liituda ka nädala pärast ehk 18. oktoobril algusega kl 18. Leeritunnid toimuvad igal neljapäeval kirikus kl 18 algava piiblitunniga ja jätkuvad kl 19.15 teemakohase vestlusringiga. Leerikursuse ajal külastatakse võimalusel igapühapäevast jumalateenistust. Leeri tulekuks ei pea olema ristitud, kuna ristimine toimub seoses leeripühaga. Leeripüha ehk leerikursuse lõpetamine on 3. advendipühapäeval ehk 16. detsembril.
Kevadine noorte leerikursus algab 2008. aasta 31. jaanuaril.

Meie Maa, 11. oktoobril 2007

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)