Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

100 aasta õpetaja Oskar Pastiku sünnist

11.02.2004 | | Rubriik: Persoon minevikust

Oskar Pastik sündis 15. veebruaril 1904 Viljandimaal Rimmu vallas Õisu-Uuemõisas metsavahi Mihkel Pastiku ja Liisa (sündinud Vihvelin) esimese lapsena. Perekonnas olid veel nooremad vennad Hans ja August.
Lõpetas Viljandi maakonna poeglaste gümnaasiumi 1925 ja 1930 Tartu ülikooli usuteaduskonna, kus omandas usuõpetaja kutse.
Kodumaa-aastad
Pärast prooviaastat Narva praostkonnas praost Jakob Jalajase juures ordineeriti õpetajaks 8. novembril 1931 Tallinna Toomkirikus. Samal aastal valiti O. Pastik Narva-Jõesuu koguduse õpetajaks, mida teenis kuni 1944. aastani, kui algas põgenemine läände.
Õpetaja O. Pastik oli ühtaegu Narva gümnaasiumis usuõpetaja ja teenis vajaduse korral soome keeles Narva Soome luteri usu kogudust ja jutlustas kohalikele sakslastele nende emakeeles.
Kaugel võõrsil
Saksamaa perioodil oli ta tegev kirikuõpetajana Nürnbergi põgenikelaagris ja usuõpetajana eesti algkoolis ja gümnaasiumis.
1950. aastal kolis Oskar Pastik Ameerikasse Los Angelesse, kus teenis igapäevast leiba kohalikus koolivalitsuses, aga vabal ajal tegutses kaasmaalaste keskel usu- ja kirikutöös. Ta oli E.E.L.K. USA Chicago praostkonna vikaarõpetaja ja abistas ametivendi Los Angeleses, San Franciscos, New Yorgis, Portlandis, Chicagos, Vancouveris, Torontos ja mujal. Nii oli tema tööväli väga laialdane: teenimis- ja misjonireisid viisid teda isegi Austraaliasse.
San Francisco koguduse õpetaja abipraost Karl Lipping iseloomustas järelhüüdes õpetaja Pastikut: «Ametivend Oskar Pastik oli õpetaja paljude talentidega. Ta valdas keeli ja kasutas neid Jumala Sõna külviks. Tema musikaalsus oli südamlik ja meie olime rõõmsad, kui ta mängis klaveril usulaule enne jumalateenistust San Francisco kiriku saalis.
Tema jutlused olid tõsised ja rajatud Piiblile ja temal oli eriline Jumala poolt antud võime vabalt seletada pühakirja. Tema lihtsus ja loomulik käitumine kiirgas südamesoojust, mis sidus meid sõpradeks juba esimesel kohtumisel Saare-Kärlas õpetaja majas suvel 1944.
Ta oli ustav ja tõsine eestlane, aga veel rohkem oli ta üks nendest, kes elas Issandale ja suri Issandale. Õndsad on need, kes elavad ja surevad Issandale. Selles usus mälestame õp Oskar Pastikut ja tema elutööd.»
Oskar Pastik suri 2. mail 1980 Redondo Beachis Kalifornias. Ta sängitati mulda Hollywood Hills Forest Lawn surnuaial Los Angeleses abipraost Karl Lippingu ja õpetaja Rein Neggo poolt laupäeval, 10. mail 1980. Tema kohta käib Jeesuse tõotus: «Ma tahan, kui mind üles tõstetakse, kõik tõmmata enese juurde.» (Jh 12:33)
Õpetaja Oskar Pastikut jäi leinama abikaasa Alma (sündinud Luus), kellega ta pühitses kuldpulma 3. septembril 1977 tänujumalateenistusel Vancouveris, kus jutlustas praost Rudolf Kiviranna. Abikaasa Alma varises igavikku seitse aastat hiljem, 1987. aastal. Aga leinama jäi veel palju rahvast: tütar Maie Nurmberg abikaasaga koos kahe tütre ja kahe pojaga, teised sugulased ja sõbrad, ametivennad ja eriti Narva-Jõesuu koguduse liikmed ja kogu Eesti kirik.
———————————
Eesti Kiriku toimetus tänab Maie ja Heino Nurmbergi USAst Palm Springist, kes lähetasid meile materjali Oskar Pastikust

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)