Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

10 aastat kirikute ühendust ja osadust

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Möödub 10 aastat kirikute ühinemist tähistava Porvoo deklaratsiooni allakirjutamisest Tallinnas (8. sept 1996), Trondheimis (1. sept) ja Londonis (28. nov). Porvoo deklaratsiooniga on liitunud Inglise, Walesi, Šoti ja Iiri anglikaani kirik, Eesti, Leedu, Soome, Norra, Rootsi ja Islandi luterlik kirik.

Põhja- ja Baltimaade luterlaste ning Briti ja Iiri anglikaani kirikute delegatsioonid peale teoloogiliste läbirääkimiste viimase vooru lõppu 13. oktoobril 1992. aastal Porvoo piiskopi residentsis.

Põhja- ja Baltimaade luterlaste ning Briti ja Iiri anglikaani kirikute delegatsioonid peale teoloogiliste läbirääkimiste viimase vooru lõppu 13. oktoobril 1992. aastal Porvoo piiskopi residentsis.

Kirikute ühisavalduse tekst valmis neli aastat enne allakirjutamist, 1992. aasta oktoobris Järvenpääl. Plenaaristungi lõpujumalateenistus peeti lähedalasuvas Porvoo toomkirikus. (Kirik sai tulekahjus kannatada k.a 29. mail.) Pühakoja järgi kannab ka kokkulepe Porvoo ühisavalduse nime.

 

Kuidas Porvoo toimib

Porvoo kirikute osaduskond (inglise k Porvoo Communion) kujutab endast Põhja-Euroopa luterlike ja anglikaani kirikute ühendust, mille liikmeskirikud on säilitanud oma iseseisvuse, kuid on üksteisega täielikus osaduses.

Luterlased on harjunud nimetama sedalaadi osadust altari- ja kantsliosaduseks, kuid Porvoo puhul läheb see veel kaugemale – kuigi kirikud ei ole ühinenud organisatsioonilisel tasandil, on ometi tekkinud ühtse liikmeskonnaga ja vastastikku tunnustatud vaimulikega kirikuosadus.

Seda võiks mõneti võrrelda Euroopa Liiduga, mille iga liikmesmaa on iseseisev riik oma eripära ja kodanikkonnaga, olles samas kokku leppinud teatud ühistes asjades. Nii nagu Euroopa Liit ei ole üliriik ega üldse riik, vaid riikidevaheline koostööorganisatsioon, nõnda pole Porvoo osaduskond uus superkirik.

Ühiselt tegutsetakse mitmel eri tasandil. Infovahetamise ja koordineerimisega tegeleb kontaktgrupp, kuhu kuulub igast kirikust üks esindaja. Sellel on kaks piiskopiseisuses kaasesimeest (üks luterlane, teine anglikaan) ja kaks kaassekretäri. Kontaktgrupp kohtub regulaarselt üks kord aastas, vajadusel sagedamini.

Porvoo liikmeskirikute juhtivad piiskopid kogunevad iga kahe aasta järel kirikupeade kohtumisele. Iga nelja aasta järel peetakse kirikujuhtide kohtumist (church leaders’ meeting), mis kaasab teisigi juhtivaid kirikutegelasi (nt kirikuvalitsuse liikmeid, kirikukogu saadikuid).

Viimane kirikujuhtide kohtumine toimus juhtmõtte «Tule, järgne mulle!» all käesoleva aasta märtsis Wales’is, eelmine 2002. aastal Tallinnas. Kord nelja aasta jooksul kutsutakse kokku teoloogide konverents. Viimati peeti see 2004. aastal Islandil, teemaks oli jüngriksolemine ja Jumala rahva missioon tänases maailmas.

Nimetatud organite või pigemini koostööstruktuuride otsused ei ole liikmeskirikutele juriidilises mõttes siduvad, kuid need määravad siiski kindlaks Porvoo osaduskonna tegevussuunad järgmiseks perioodiks.

Lisaks ülalnimetatud «ametlikele» suhtlusvormidele toimivad liikmeskirikute vahel otsesidemed nii piiskopkondade, koguduste kui ka üksikisikute tasandil. Näiteks on EELK-l tekkinud suhted Inglismaa kiriku Rochesteri piiskopkonnaga. Viimasel ajal on püütud kokku kutsuda ka Porvoo kirikutes info- ja noorsootööga tegelevaid inimesi. Suhete ja suhtlemise viimine n-ö rohujuure tasandile ongi osaduskonna üks eesmärke.

Kui me oleme osaduskond – see tähendab, üks kristlik perekond –, siis peaksime üksteist paremini tundma õppima ja üksteise vaimulikest rikkustest täielikumalt osa saama. Porvoo on palju enam kui piiskoppide või kirikujuhtide kohtumised.

Tulevik näitab, millises suunas Porvoo osaduskond edasi areneb ja kas mõningad ärevust tekitavad arengutendentsid protestantismis sellele oma mõju avaldavad.

 

Porvoo deklaratsiooniga

* tunnustatakse liikmeskirikute kuulumist Jeesuse Kristuse ühte, pühasse, apostellikku ja katoolsesse kirikusse;

* kohustustakse pidama üksteise kirikuliikmeid oma liikmeteks;

* tunnustatakse vastastikku piiskopi, preestri ja diakoni ametit ja kohustutakse neid kutse olemasolu korral liikmeskirikutes vastu võtma ilma uuesti ordineerimata;

* kutsutakse liikmeskirikute piiskoppe osalema uute piiskoppide pühitsemisel;

* nähakse ette regulaarsed nõupidamised olulisemates usu ja kirikuelu küsimustes.

Veiko Vihuri,

Porvoo osaduskonna kontaktgrupi liige