Esileht » Online » Online artiklid »

10.09 Oreli remont kütab vaidlusi

10.09.2008 | | Rubriik: Online artiklid

Kuressaare Laurentiuse kiriku ajaloolise Saueri oreli restaureerimine on asjaomastes ringkondades tekitanud paraja vaidluse teemal, kas tegemist on ikka vana oreli taastamise või pigem mõne vana detailiga uue oreli ehitamisega.

Suuresti just Kuressaare oreli ümber toimuva debati avalikkuse ette toomiseks korraldavad muinsuskaitseamet ja Eesti kunstiakadeemia rahvusvahelise orelikonverentsi

“Muinsuskaitseline tegevus orelite osas on alles kaunis lapsekingades ja seetõttu on mõistlik õppida teiste vigadest, et neid mitte jälle korrata,” kirjutab konverentsikutses muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Ülle Jukk.

“Konverentsi ideeks ongi analüüsida nii laiemas kui kitsamas kontekstis, kuidas väärtustada ajaloolisi oreleid ja mida tähendab oreli restaureerimine muutuvas ajas,” lisab ta.

Uued arengud

Teine konverentsi korraldaja, kunstiajaloolane Külli Erikson ütles Oma Saarele, et Eesti orelite muinsuskaitses toimuvad hetkel uued ja kiired arengud, millega Kuressaare Laurentiuse kogudus Saueri oreli remonti alustades veel arvestada ei saanud.

Ajaloolane Raul Salumäe ütles Oma Saarele, et ta pole mingi orelispetsialist, kuid tal on puhtinimlikult kahju, et maailmatasemel orelimeistri töökojas valmistatud väärtuslik muusikariist asendatakse Kuressaares võrdlemisi tagasihoidliku mainega töökoja [Kriisade] toodanguga.

“Nagu ma aru saan, on Kriisad sisuliselt täiesti uue oreli Kuressaare Laurentiuse kiriku jaoks juba valmistanud. Et kirikule on uut orelit tõepoolest vaja, siis olgu seal tõepoolest pigem aus Kriisa orel kui vale-Sauer,” märkis Salumäe. “Kui Saueri oreli taastamine peaks veel reaalselt mõeldavaks osutuma, tuleks sellele leida ilmselt uus asukoht, kus kõnesoleva instrumendi väärtust väärilisemalt hinnata osatakse.”

Hardo Kriisa kinnitas aga Oma Saarele, et loodetavasti tuleva aasta lõpuks valmis saav orel on ikka Saueri orel, mitte Kriisa orel.

Külli Erikson sõnas, et õige koht Kuressaare oreli remondilahenduste üle diskuteerimiseks ongi orelikonverentsil. Samas tõdes ta, et Eestis ollakse nüüdseks jõudnud hetke, kus on hakatud oreli terviklikkust muinsuskaitse seisukohast teadvustama ja nägema, millist väärtust kujutavad endast meie kirikutes paiknevad ajaloolised orelid.

“Kuna Lääne-Euroopas on 20. saj II poole ümberehituste ja moderniseerimiste käigus enamik ajaloolisi oreleid põhjalikult ümber ehitatud või sootuks uutega asendatud, on just meie käsutuses Baltikumis täna suur hulk väga väärtuslikku ajaloolist pärandit,” märkis Erikson.

“See paneb meile vastutuse nendega hoidlikult ümber käia. Samas on meil see eelis, et me saame nendega ümberkäimisel toetuda Lääne-Euroopa kogemustele ja vältida ka seal tehtud vigu,” märkis kunstiajaloolane Külli Erikson.

Vanad detailid jäävad kasutamata

Tema sõnul säilitatakse Kuressaare oreli remondi käigus vanast Saueri orelist vilestik ja prospekt, ülejäänud oreli osad ja vilestiku laiendus ehitatakse uue kontseptsiooni põhjal, vanad detailid jäävad kasutamata seisma.

“Mis siin praeguses olukorras ikka parata,” nentis Raul Salumäe. “Ma ei tea, kui suures ulatuses on vana, Saueri oreli osi tegelikult säilinud. Kui nende osade puhul on mingilgi määral veel võimalik tõepoolest oreli ennistamisest rääkida, oleks ju tore. Minuni ulatunud teabe põhjal võib selles paraku tugevasti kahelda.”

Muinsuskaitsja Ülle Juki sõnul toob sellise kultuuriväärtuse omamine ja kohtlemine endaga kaasa ka raskusi ning probleeme, mille ületamisele tuleb teadlikult tähelepanu pöörata.

“Kõige olulisem ülesanne on nende instrumentide kultuuri- ja ajalooväärtuslikkuse enesele teadvustamine. Ainult nii saame me vältida Lääne-Euroopa praktika kordumist, kus soov moderniseerida omaaegseid tehnilisi lahendusi ning selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tõid II maailmasõja järgses Lääne-Euroopas kaasa suure osa ajalooliste instrumentide hävitamise,” märkis Ülle Jukk.

Tema sõnul on tänapäeva Eestis orelitööde takistuseks sageli nimetatud raha vähesust. Samas toimub praegu siiski mitmete orelite restaureerimine ja remontimine ning kavandatakse uute instrumentide ehitamist.

“Seetõttu on väga oluliseks muutumas küsimus, kas ja kuidas saab vana orelit säilitada nii, et jääks alles tema autentsus ja ajalooline väärtus, samas aga oleks pill igapäevases praktikas kasutatav,” ütles Jukk.

Kahe koolkonna vaidlus

Kuresaare Laurentiuse kiriku õpetaja Anti Toplaan: Tegemist on kahe orelikoolkonna vahel tekkinud vaidlusega. Kus üks pool on öelnud, et vana Saueri oreli täielikult taastamine läheks liiga kalliks, ja teine pool on seisukohal, et kõik vana tuleks taastada ja kopeerida.

Oreli praegusel kujul taastamine läheb maksma natuke üle kolme miljoni. Täielikult vana oreli taastamine oleks läinud maksma ligi 10 miljonit.

Saueri oreli säilinud vanad osad on kõik võetud ajutise muinsuskaitse alla, mis tähendab, et need säilitatakse. Seda juhuks, kui peaks tekkima võimalus vana orel identselt taastada, kuid paraku on paljud osad pöördumatult kahjustunud ja hävinud.

Uue oreli juures kasutatakse vana oreli metallist vilesid ja ka oreli prospektikappi. Neid võib hiljem vajadusel teisaldada ka vana oreli juurde juhul kui kunagi peaks keegi taastama oreli täpse koopia.

Eesseisev konverents ei mõjuta Kuressaare oreli ehitamist ning siin valmib kaasaja vajadustele kohandatud ümberehitatud orel. Huvi ja vahendite olemasolul ei saa tulevikus olla välistatud säilinud detailide baasil täpse vana oreli koopia valmistamine.

 

2 Kommentaari artiklile “10.09 Oreli remont kütab vaidlusi”

  1. Ago Tint ütles:

    1996.a. oktoobris tegi Kuressaare oreli restaureerimiseks hinnapakkumise tuntud Saueri spetsialist, orelimeister Christian Scheffler Saksamaalt. Samal ajal teaostas ta Tallinna Toomkiriku oreli restaureerimist.

    Summa oli tookord 225.000,- DM ehk ligikaudu 1,8 milj.EEK,hinnapakkumine kestis 1998.a. keskpaigani.

    Millegipärast ei huvitanud see tookord Saarlasi, või ehk tundus liiga odav?
    Muidugi on kümne aastaga meie kroon odavnenud, ei tea mille eest küll seda 10-et miljonit küsitakse?

  2. T.Wilu (Itaalia) ütles:

    Lõik tekstist:

    Uue oreli juures kasutatakse vana oreli metallist vilesid ja ka oreli prospektikappi. Neid võib hiljem vajadusel teisaldada ka vana oreli juurde juhul kui kunagi peaks keegi taastama oreli täpse koopia.

    Just nii on tehtud ka Itaalia vanade orelitega. Need pillid, mis juba 18.saj. ja vanemad, on aga jäetud sellistena nagu nad on, paljud pole enam ka mängukorras ja seepärast on kirikus uuem, lisaorel, praegu ka digitaalsed saastapillid. Aga katoliku kirik polegi orlimuusikat esile tõstnud ja pole midagi hullu, kui kirikus üldse orel puudub, klaver käib kah.
    Aga pidage meeles: KÕIK, MIS LIIGUB – SEE KULUB! Kui orel on pidevas kasutuses, siis kõike detaile ei saagi igavesti säilitada. Ega ka vanad meistrid ei mõelnud seda, et nende instrument tingimata 100 aastat või enam kasutuses peab olema.

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)