1. mail jõustub uus muinsuskaitseseadus
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 13. märts 2019 Nr 12 /
Uus muinsuskaitseseadus toob rohkem paindlikkust ja toetusi ning vähendab bürokraatiat.
Riigikogu eelmine koosseis võttis 20. veebruaril vastu uue muinsuskaitseseaduse. Uus seadus tasakaalustab riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi ning loob esmakordselt mälestise omanikule kompensatsioonisüsteemi. Muinsuskaitseameti tegevus hakkab edaspidi hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Seadus jõustub 1. maist.
Muinsuskaitseseaduse uuendamise eesmärk oli ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitsmisega tagada Eesti kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus. Riik hakkab edaspidi kompenseerima mälestise omanikele muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete, uuringute ja muinsuskaitselise järelevalvega tekkivaid kulusid.
Uues seaduses kirjeldatakse esmakordselt muinsuskaitse põhimõtted ning reguleeritakse kultuurimälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamine, kaitse ja säilimise korraldamine. Ühtlasi antakse mälestisi puudutavate otsuste tegemiseks ja nendel tööde tegemisel suurem paindlikkus. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on eelnõu järgi edaspidi muinsuskaitseameti ülesanne ja omanikule tasuta.
Muinsuskaitseamet hakkab edaspidi arendama ka muuseumide valdkonda, kellele hakatakse pakkuma nõustamist ja koolitusi ning muuseumide infosüsteemi MuIS arendamist. Samuti hakkab amet korraldama riiklikku kogumispoliitikat ja kavandatava Eesti kultuuripärandi ühishoidla loomist. See võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda arendada ühtselt ning valdkonna ressursse kasutada paindlikumalt ja efektiivsemalt.
Muinsuskaitseseaduse rakendusasutuseks jääb muinsuskaitseamet. Seaduse terviktekst on kättesaadav riigikogu kodulehel.
Eesti Kirik
